Väitekiri, mille eest ma sain doktorikraadi:

Kui ma olin 18-aastane, siis 6petas mulle yks minust 12 aastat vanem saksa mees järgmise t6etera: "Mehed ei tee mitte kunagi seda, mida nad ei taha teha." See lause pysib mul meeles surmatunnini ja on mulle ka omamoodi käitumisjuhiseks, sest kogu järgnev elu on ainult t6estanud selle väite paikapidavust igas olukorras ja igas situatsioonis. Tookordne keiss oli tegelikult pealtnäha tyhine - no umbes sihuke, et me hakkasime koos kuhugi minema ja mina kysisin: "Kas sa yldse tahad sinna minna?". Tegelt on aga kogu meesterahva olemus selle lausega lahti seletatud.
Niisiis, naised, kes te istute v6ib-olla kodudes ja ootate m6nda telefonik6net v6i taolist.
Kui mees teile ei helista, siis mitte sellepärast, et tal oleks palju tööd. Ega ka mitte sellepärast, et tal oleks kodus kuri naine. Ega ka mitte sellepärast, et ta kardaks mingi alaväärsuskompleksi ajendil ennast lolliks teha. Ega mitte sellepärast, et tal kukkus mobiiltelefon peldikupotti v6i känguru pani akulaadija nahka. Ega mitte sellepärast et ta viibib k6rge palavikuga 2 nädalat haiglaravil, mille käigus kustub mingil mystilisel p6hjusel teie telefoninumber tema andmebaasidest (viimane situatsioon on otse elust - mina näiteks ei jäänud uskuma ;-)). Ta ei helista teile lihtsalt sellepärast, et ta ei taha seda teha. Lihtne. Äärmisel juhul on veel variant, et talle lihtsalt ei tule meeldegi, aga no see oleks ju veel hullem, eksole.
Muideks, minul pole selliste juhtumite puhul kyll pähe tulnud kedagi muud peale iseenda syydistada. Kurvaks muidugi teeb vahel, aga mis siis - kus see kirjas on, et elu peab lust ja pillerkaar olema. Nutmine aitab kusjuures. Yleliigset vett kehast väljutada näiteks ja silmavärvi laiali ajada kah. Lisaks tekib siis selline m6nus hale tunne, et minusugune lilleke, selles suures pasameres.... Tasub proovimist!
Ma ise kasutan kyll yhte teist nippi. Nimelt keskendun siis nendele meestele, kes tahavad asju teha. Ma muidugi olen yleyldse maru paindlik. Nii otseses kui kaudses m6ttes.
K6ige n6medam, mis te teha saate, on see, kui ise helistama kukute.

Issake, Kambja-reisini on veel tervelt 4 nädalat... Tahaks juba oma ajudele restarti!

Muideks, ma loobusin vanas eas - nii umebs nädal aega tagasi - igasugusest meigist (kohe pärast seda, kui Steffik mu tutika silmapliiatsi pooleks näris - kuigi mitte sellepärast). No esiteks, ma näen niigi hea välja ja teiseks - mis kasu sellest heast välimusest on. Teatud patsiendid (enamasti purjus) jäävad lihtsalt liiga kauaks minu kabinetti töllerdama, muud ei midagi. Nyyd on elu nagu hernel - nuta, maga ja käi dushi all niipalju kui tahad, ikka on kogu aeg inimese nägu peas. Mulle meeldib. K6nealune ei puuduta loomulikult seda, kui ma kavatsen kusagile välja minna (nagu ma kavatsengi) - tahaks ikka loota, et saatus 6nnistab selliste kaaslastega, kes kohe esimese tunni aja jooksul nutma ei aja ega 6lut näkku ei loobi ;-)

Kuna ma eesti keele tunnis 6ppisin, et eeskujuliku kirjandi l6pps6nas on soovitav sissejuhatuse juurde tagasi pöörduda, siis on mul selle sakslase kohta veel öelda 2 asja:
1) tegemist oli minu esimese suure armastusega (6nnetu l6puga loomulikult)
2) Kaderi kommentaar pärast nende esmakohtumist: " Issand jumal, milline materjali raiskamine! Selle asemel oleks ju 2 normaalset meest saanud..."
Rohkem pole mul tema kohta midagi öelda.