reede, 15. veebruar 2008

Tasa sõuad ja jäädki sõudma.

Avastasin, et kuna ma pole kuu aega joonud mitte tilkagi alkoholi, ega külastanud mitte ainsatki kõrtsi, siis ei või väga järsult peale hakata, vaid tuleb tasapisi organismust kohandada. Sestap otsustasin, et lähen täna pubisse küll, aga tilkagi aloholi seal ei manusta. Kuigi ilmselt saan ma seda kibedasti kahetsema, kuna seltskond tõotab kujuneda selliseks, mida kaine peaga raske välja kannatada. Aga mis teha, kui paremad on paremate päralt.
Tegelt on asi hoopis selles, et kõrts on Tallinnas, aga mina pean homme hommikul kel 8 olema Haapsalus, lõunal Tartus ja õhtul Otepääl.
Eile öösel ma sain ühelt noormelhelt ilusa tekstisõnumi, kus mainiti segi sellist sõna nagu igatsus, sestap hakkab juba endalegi tunduma, et äkki on minu olemasolul isegi mingi mõte? Kui selle vaid üles leiaks...

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

oi, sa oled nii tubli! ma ise arvan, et mul läheb umbes sama rada pidi - kõigepealt jätan maha suitsetamise ja siis joomise ;)
Anu

Pettari Linna ütles ...

Ui, mina jõin ära 3 alkoholivaba õlut ja tegin ühe suitsu, rikkudes sellega jämedalt endale kehtestatud reegleid. Ma tohin nimelt suitsu aint ebakaines olekus teha ja senini on see ka nii olnud. Aga täiesti juhuslikult kohtusin ma KAHE laheda seltskonnaga - nimelt pidas minu sugulane samas pubis ynnipäeva, kus mul kokkusaamine oli määrataud. Sugulane oli ainus naine ja tema külalisteks olid 10 noort meest ;-) Kuna ma juua ei saand, tegin siis vähemalt suitsu...
Reisikaaslased on jummala OK, meil saab lõbus olema, ma olen 100% kindel!

Pettari Linna ütles ...

Kaderile teadmiseks - sugulane oli Monika ;-) Tema mind muideks ära ei tundnud - nii ammu polnud näinud, et ta mäletas vist mu ülikooli-aegset imagot. Oi, kus ma sain alles komplimente!