Nojah, ja neile ka midagi, kes minu vaimse heaolu parast muretsevad:

Arge muretsege! Ma teen selle  k6ik ise ara! Ma olen maailma tugevaim muretseja.

Selle t6estuseks ytlen, et ma olen mures yhe uue trendi puhul. Ma olen hakanud asju l6hkuma. Tuleb sihuke tunne, et v6taks kirve ja virutaks k6igele... ja siis selle asemel et normaalsel kombel minna ja virtuaalseid v6i mentaalseid kirveid l6hkuda, ma v6tan selle paris kirve ja l6hungi midagi ara. Pariselt. L6plikult. Mingi valemiga tagasi ei saa - nuta v6i palu. (Siiamaani ma olen ara l6hkunud 3 (kolm) asja juba: esimesena laks mehe arvuti - otse yle naabri aia - naaber parast imestas kyll, aga oma uudishimuga siiski pealetykkivaks ei muutunud- intelligentne inimene-syndind britt- eks ta ole hullematki naind.) Noh ja siis veel 2 klaasi - otse vastu k66gip6randat. Nigu filmis.

Nojah, ja siis veel teine asi mis ma teen - hakkan inimesi ahvardama. Kurat teab millega. Enamasti, mis katte juhtub. Ahvardan inimesi jutuga, et mina nende tagant sitta enam ara ei korista - iga merisea junn on omal vastutusel-kas jaab sinna, k6nnib ise prygikasti, v6i KEEGI TEINE koristab sella ara. Teinekord, et kui inimesed ise autojuhilubasid ei oma ega s6ida, siis variandi puhul, kui nad k6rvalistmel 6petamisega liiale lahevad, ahvardan neid, et see paev tuleb homme, kui ma enam yldse ei s6ida ja jatan kogu t66 kompetentsetele inimestele. Ja siis ma veel ahvardan inimesi jutuga, et kui nad, kuradid, minu kaest heliredelit pianol ei 6pi, siis nad peavad PARIS muusikakooli minema. Ja k6ige naljakam ahvardus, mis ma olen senini suutnud genereerida, on et ma teige koos enam yldse ei mangi ja lahen ara. Pariselt.(Kurat teab kuhu, ilmselt jaapanga teisele servale? Aga las see olla - ma niikaugele ka veel pole m6elnud...)

Nagu kogu jutust jareldub, muretsemise t66 ma teen k6ik ise ara. Kui keegi aint need klaasikillud ka sealt p6randa pealt kokku koristaks.....

Nojah, minu tagasitulek oli igati 6igustatud, sest nyyd ma hakkan piano mangimisest blogima. Iga paev istun ja harjutan - suur klaver ja puha. Eriti j6ulukuuse all.
Majapidamisse sattunud koer sai ka asjast aru ja t6stis jalga - kui puu, siis puu... olgu sees v6i  valjas.


Yhes6naga meeshormoonide vark kasvab yle pea: mul on mees, tema poeg, kellel on yks koer ja kaks merisiga - K6IK isased. No oleks kasv6i nalja parast yhe emase v6tt, aga kus sa sellega.

Nojah, ega mul muud yle ei jaagi kui pianot harjutada. Aga vahemalt ma teen seda iga paev. Ja "Kuupaiste Sonaat" tuleb juba taitsa adekvaatselt valja ( mangisin vanematele ja m6lemad naersid siiras aratundmisr66mus...)

Yhes6naga, meil on siin j6ulud ja sellega seotud rahu. Need, keda vanuse poolest veel pubisse ei lasta, s6imvad vanemaid ja neavad pakapikke. Need kes on pubis, nimetavad valitsust putukateks.

Olukord on normaalne.

No ma hakkan ka juba kohalike oludega arvestama...
Midagi juba laks, aga ikka ei tea  kuhu laks, kellele, ja misparast?


(Mina selle Windows 8-ga yldse hakkama ei saa. Mingit seost m6istusega pole, sestap arvan, et see on kuradist.)

Noh, kuulan siin Vivaldit ja ise harjutan Beethovenit. Nii ta tegelt laheb....

M6istusega pole sellel midagi tegemist. Tunnetega ka mitte.