esmaspäev, 18. veebruar 2008
Demokraatia.
Selle asemel et laevaga sõita, otsustasin tänase õhtu sisustada pannkookide praadimisega. Kuna mu vanemad eelistavad lusikakooke, mina ise aga ülepannikooke, siis kippus minu aravmus vägisi vähemusse jääma. Kus häda kõige suurem, seal MSN kõige lähem - leidsin nimelt mõttekaaslase, kes toetas minu arusaama pannkookide suurusest, sestap jagunesid nüüd hääled 2:2. Otsustavaks sai Steffiku arvamus, mida üldse ei küsitudki, sest minuga eri meelt olles poleks ta nagunii mingit kooki saanud.
2 kommentaari:
nüüd olen sunnitud poodi minema pannkooke ostma. muide see aktsent millest sa kirjutasid tuleb väga kähku, eriti neil, kes pole soome paarikaupa läinud. aga enne foneetikat tulevad süntaksi vead ja eestikeelse leksika valik muutub naljakaks, hakatakse eelistama arhailisi või murdelisi vorme, mille sarnane sõna on soomekeeles igapäevane. venna pere keelest võiks teadustöö kirjutada. väga suurt aktsenti neil pole, aga see-eest on vennal näiteks pirkanmaa intonatsioon
Paraku jah, koogid otsas pea-aegu, nii et ma ei saa sulle isegi Gargobussiga saata, kuigi see värk on mul nüüd selge. Poe omad pole nii head.
Minul tuli kõigepealt see kahekordsete tähtede kirjutamise haigus, aga samas natuke on siin ka pärilikku eelsoodumust. Mul ema nimelt on vene koolis käinud ja eesti keele grammatika tal praktiliselt olematu, sestap isa ongi teda alati naernud, et kirjutab nagu soomlane: "sukkad, sokkid ja tikkud".
Postita kommentaar