Loen siin ise ka oma blogi ja imestan praegu. Muideks - need enigmaatilised sissekanded synnivad sel moel, et ma istun oma s6pradega arvuti taga ja vaatan veini libistades videosid/filme/multikaid. Need on siis killukesed päevakajalistest teemadest, mis meil parasjagu arutluse/vaatluse all on. K6rvaltlugejale muidugi arusaamatu, aga mis siis. No eile oli näiteks jututeemaks see, kas Carly Simon on ilus naine v6i mitte ;-) Ja 6lapala imes mul siiski Steffi, mitte ema. Soki näris kah puruks kusjuures. No mitte ema, eksole.
Viimasel ajal on neid arvuti- ja veini6htuid lihtsalt yle m6istuse palju olnud, sest kogu aeg on keegi kylas jne. Täna vaatame siiski filmi päris telekast. Ja homme läheb ehk yleyldse kinno.
Tegelt on mul praegu k6ik nii hästi, et ega suurt millestki polegi pajatada. Ilmselt sellest kah m6ningane teemapuudus viimasel ajal - t6uku pole.

Tagasivaade.

Muideks, ma suhtlen selle egiptuse kutiga ikka veel - msnis vahetevahel. Mina näiteks juba usun, et ta on arst tegelt hariduse poolest - paraku mitte just Rootsis väga aktsepteeritud. No mistas muidu taksoga sõidab.

Igal lollil oma nõbu.

Ms olen romantik raisk.

No kas minu peale on ilus vä???

No päriselt ka on ebataunitav.

Mis tunne oleks, kui su peale silmnähtavalt.

Ema mul imeb praegu õlapaela.

Flashing Lights

Hommik.

Vot sihuke õhtu oli meil eile sõbrantsiga - väljas pole üldse mõtet käia, sest soomekeelne karaoke on jube ja kõik meelelahutusasutused on kas suletud või inimtühjad. Viimasel ajal ongi kõik minu pidustused piirdunud sellega, et istun arvutis ja vaatan youtubest videosid.
Täna üritab üleüldse midagi kultuurset teha.
Steffil oli eile hea päev - sai tund aega kõrkjates parte kimbutada.

Ää.

Tänane õhtu tõi selguse. Minu blogil on vähemalt 2 lugejat: 16- ja 19-aastane. M6lemad on mehed ja kumbki ei loe minu pärast.

Et mitte heita kahtlustuse varju/telki mitte kellegi peale, tundub mulle sageli, eriti kolmapäeviti, et sel hetkel, kui Jumal lõi meest, mõtles ta hoopis jalgpallist.

ja vihma tuleb

kes kõnnib nagu part ja näeb välja nagu part, see on part,
mis on põhimõtteliselt ükskõik
mis on põhimõtteliselt põhimõtteline

Põhimõtteliselt mul oleks kergem oma seksiseiklustest kirjutada, kui minu blogil oleks salasõna peal. (hehe - nagu mul oleks hirmsasti millestki pajatada - aga unistada jhu ikka võib) Aga praeguses salasõnavaimustuses ma KEELDUN oma blogi sihukese asjaga nakatamast.
Jonn.
Minu bloog ei lähe iial salasõna alluvusse.

Pühalikult seltsimeeste ja nii edasi ees ja taga.

Kui ma millestki sõltun, siis mitte lugejatest. Ja kui ikkagi, siis mitte enda omadest.

Ma ei paranda täna pead, vaid teen seda paremaks.

Carly Simon - Coming Around Again

Post to blog

Ma hakkan ennast kordama - järelikult mul on hambakivi.

David Bowie. Heroes.

Oma õnne sepp.

VÄRSS

miks sa tiksud vaikselt, kärbes,
mine nuta nurga taga,
(mu meelest ma olen lollakas,aga väga ei häiri ka)

The Carpenters-Close To You

see on laul mis on esinemist väärt

aga need hülged saavad
(blondeerimisest üks samm hullupalatisse on blondeerimine ja selle ma teen ära.)

P.S. minu jaoks ei ole olemas armsamat inimest, kui see kärbseid segi peksev Timmu.

Tormihoiatus:

laev on mere poole teel.

Kui on meri hülgehall

Ma mäletan Sind selle laulu läbi


kriuksuv aiavärav, värav on

David Bowie - heroes - original video 1977

Võõrsõnu loopis viimati siil.

Nagu se olerex teatud eas teisiti võimalik..

Carpenters I Need To Be In Love Video

ma olen nii nasaalne

Sulle, Christian,

sa tegelikult meeldid mulle
mis siis et koer lõugab

Tervitused, kõigile, kelle nimesid ei nimetata ja kes näevad nii jobud välja, et ma ei luba neil nendega käija.

Naistele:

Kas te arvate et te olete liiga paks? Kas te arvate et te olete liiga pikk? Kas te arvate et te olete liiga tark? Kas te arvate et mehed neid küsimusi esitavad kui teil on pikad blondid juuksed ?

Terve kapp on suveriideid täis, aga kanda saab neid 3-l päeval aastas (kui on soe suvi).

Nyyd, kus ma olen teinud 2 soojamaareisi - Gambia ja Tyrgi - tundub mulle meie kliima ääretult n6me. Koristage, palun, ära!

P.S. Sihuke ilmastikunähtus nagu raju äike mulle tegelt meeldib, aga seda on viimasel ajal kah kuidagi vähev6itu, ja ausalt öeldes - eks ta läheks jamaks kah, kui tihemini oleks. Sihuke m6nus 66vastav tunne. Steff muideks pauku ei karda - kuulas imestusega (pea viltu - nagu ikka), kui paar päeva tagasi 6ues pikne möllas. Huvitav, kas koerad 6pivad seet6ttu äikest kartma, et näevad paanitsevaid inimesi? Samas kardab Steff näiteks tolmuimejat, kuigi minu nähes pole see masin teda kyll kordagi hammustanud. Mina ise ei karda kah tolmuimemise protseduuri rohkem kui mistahes muud tööd st. et vastik lapsest saati, aga see pole ju see.

Ettevalmistused.

Tegin oma homme saabuvale külalisele voodit st. pumpasin madratsi täis ja organiseerisin tekkidele-patjadele voodipesu ümber. Steff takseeris minu toimingut pea viltu. Lõpuks otsustas kah abistava käpa ulatada. Läks ja tõi ühe oma mänguasja (tõsi küll, mitte oma lemmiku) ning sättis kenasti voodi peatsisse - et juhul, kui võõral tuleb õhtul enne magamaminekut isu natuke kummi närida...

Head vabariigi aastapäeva!

Mul läks eile meelest ära teile soovida.

Oehh, mööda läks see igaastane suur õnnetus...

Möödunud öösel eemaldasin ühe kuti persest õhupüssi haavleid. Ilmselt sai pisut müratud. No nüüd on tal tagumikus igatahes paar auku juures. Koos õe ja patsiendiga nuputasime, mis selle musta haavlijulla soomekeelne nimi võiks olla ja jõudsime järeldusele, et "ilmakiväärin panos".
Hommikul st. kella 14-paiku olin nii uimane, et hakkasin asendustegevusi otsima, pääsemaks tolmuimemisest. Tuli meelde, et vaja osta mune ja koerashampooni. Mitsule hääled sisse ja lähimasse kaubakeskusesse...
Eheeii, seekord ma kotti ei ostnud. Kõigest tekspüksid, tagi, kleidi ja kingad. Müüja tegi muidugi jälle märkuse minu kiiruse kohta - nimelt andsin ma kassatshekile nii nobedasti allkirja, et tema silm ei fikseerind üldse ära, et midagi toimus.
Tuju läks maru heaks ja suure vungiga koristasin koju jõudes terve elamise ära. Ja pesin nõud ja ja pesud ja triikisin ära kahh.

Paluks nüüd mind välja kutsuda, sest mul on midagi selga panna.

Päeva kysimus:

Kui mitu aastat ma saaks, kui ma viskaks m6nele oma patsiendile POOL samasugust kildu, nagu dr. Hauss seal Ameerikamaa seriaalis neid oma kundedele loobib?

Mitte, et sellel seriaalil nagu muidu arstiteadusega väga palju pistmist oleks - valged kitlid välja arvatud - aga ikkagi.

Kas võiks olla abi püssirohust?

On kellelgi mingit ideed, kuidas saaks Real Playerit käskida kogu playlist korraga ette mängida???? Ma olen KÕIK variandid läbi proovinud - korra viskasin isegi läpaka vastu põrandat - tolku ei miskit. Ikka mängib ühe loo ära ja siis peab jälle arvutit näppima, et uus lugu tuleks. Närvidele käib! Kes sihukese idiootse programmi on välja mõelnud??? Samas nii tark ma ka pole, et ma need juutuubist realpleierisse daunlõuditud videod näiteks GOM-pleierisse ümber osaks tõsta (kuigi see oleks kah variant...).

Jaanilaupäevaks uued traditsioonid!

vihm see tuli maha
ja märjaks läks maa
Yleislääkäri ja Steffi
nyyd välja ei saa
nad istuvad kodus
ja krõbistavad piparkooke

(leidsin kapist terve karbitäie)

Yleislääkäri ja Steffi jaanilaupäev:

Mis juhtub realiseerimistähtaja ületanud sinihallitusjuustuga?

Läheb hallitama või?

Ma ytlen veel yks kord...

...et kes, pagan, oli see kuri ja pahatahtlik inimene, kes m6tles välja sihukese jubeduse nagu j6ul, lihav6te ja jaanipäev. K6ik inimesed korraga poodi, korraga kusagile autorooli, korraga jooma ja lollusi tegema. 6udukas!!!! Kusagil rahulikult midagi teha ei saa, yks hullus ja sigin-sagin. Kas siis t6esti kuidagi muud moodi ei saaks inimestele neid vabu päevi anda - hajutatult????

Ronettes - Walkin' in the rain

5 vastust.

Ma ei hakka üldse vabandama ega selgitama, et keegi on mulle mingeid kindaid või palle loopinud. Omaenese tarkusest praegu mõtlesin 5 küsimust välja ja jube kihk tuli peale nendele kirkjalikult vastata.

1. Mida tegid kümne aasta eest?

Selline täiesti mõttetu aeg oli, sest elu hakkas kihisema alles aasta hiljem. Aastal 1998 olin ma tubli 2. kursuse arstitudeng, kes polnud veel isegi ühtegi "rahuldavat" saanud, ikka neljad-viied. Elasin Tartus Küütri tänaval. Meestega suurt muud tegemist ei teinud, kui et käisin üle tänava asuvas Athena kinos Johnny Deppi vaatamas. Kahtlustan, et ma olin väga paks ja kole, nagu mul ikka kombeks. Põdesin ikka veel oma õnnetu keskkoolijärgse Saksamaa-armastuse pärast ja käisin vist isegi samal suvel seal maal taas õli tulle valamas st. suvel poes kassapidajana tööl. NAKi-seltskonnast polnud ma sel ajal veel midagi näinud ega kuulnud.

2. Viis asja "vaja teha" nimekirjast.

Selline nimekiri on mul päriselt ka olemas, võin teile ette lugeda:
1) Osta: koerashampooni, koerale süüa, magusaine tablette, vetsupaberit, värsket kurki ja Alkost veini. (Poed lähevad homme kell 13 kinni ja avatakse alles esmaspäeval)
2) helistada juuksurile ja üritada mingisugune aeg 3. juuliks välja moosida (esimene vaba aeg oli 4. juuliks)
3) viia seebikarbiga tehtud fotod ilmutusse (pole veel raatsinud uut digikat osta)
4) selgitada välja, miks mu teleka + digiboxi kombinatsioon mitte mingisugust pilti ei näita (äkki tuleb kuskil mingi leping sõlmida? äkki on mul juhe vales augus? äkki on viga digiboksis?). ma olen 5 kuud elanud ilma televisioonikanaleid jälgimata. Filme olen DVD-mängija kaasabil siiski telekast vaadanud.
5) käia KELAs ja orgunnida omale tervisekindlustus + selle olemasolu tõestav kaart (see tegevus on kah juba 5 kuud nimekirjas ja nagu näete, ka praegu on see alles nimekirja lõpus ;-))

3. Lemmiksnäkid?

Snäkid ja lemmik ei käi minu jaoks kokku. Ma ütleks, et lemmiksnäkid on mul koerasnäkid, sest siis kui ma neid Steffile annan, on ta tykk aega närimisega hõivatud ja muidu kah rõõmus. No soolased toidud kindlasti - juust, kala, liha - kõikvõimalikud nendest tehtud snäkid (kuubikud, ruudud, kolmnurgad, pallikesed).
(Pean tunnistama, et see on natuke parem küsimus, kui selles blogipallis, kus taheti teada lemmikmaisihelbeid, või taolist)

4. Mida sa teeksid, kui oleksid miljonär?

(Juhul kui mõeldakse euromiljonäri.)Kindlasti ei teeks seda tööd, mida ma praegu teen ega elaks sellel maal, kus ma praegu elan. Kui mul oleks väga palju raha, siis teeks oma firma (ilmselt isegi mitte meditsiiniga seotud - pigem (koerte) hotell, mõni toitlustusasutus või taolist, minupärast kasvõi erkortteenuseid pakkuv firma. Ideid on kuhjaga, algkapitali napib.
No laristaks muidugi veel rohkem, kui ma praegu laristan. Ma kardan, et see fakt iseenesest välistab minu miljonäriks oleku.
Ilukirurgidele läheks ka suht suur papp, sellepärast et ajukirurgia on tänapäeval alles lapsekingades.

5. Kohad, kus oled elanud?

Sündinud Tartus Toomemäel, elanud Nooruse tänava ühikas, seejärel Taeblas (oma 14 aastat), Nõo Reaalgümnaasiumi ühikas, Saksamaal Sylti saarel, Tartus Küütri tänaval, Tallinnas Erika tänaval, Taeblas vanemate juures, Soomes Pihtipudases, Salos, Forssas. Hetkel Tamperes.

Ärge te jummala pärast järgi tehke!

dr. House

Must mees: "Miks sa mind kiusad?"
Valge mees: "Sellepärast, et see on asi mida ma teen. Kas see on viimasel ajal hullemaks läinud?"
Must mees: "Minu meelest küll."
Valge mees: "No vähemalt ei tee ma seda sellepärast, et oleksin rassist - sa olid ju eelmisel nädalal sama must kui praegu."

Vestman ja Piibeleht.

Ei jaksa praegu kohe kuidagi Steffi nutikust ära imestada. Nimelt meeldib talle sihuke mäng, et ma heidan palli ja tema toob selle mulle tagasi. Tegin pulli ja heitsin korraga 2 palli - et mis ta nyyd siis teeb. Pallid ja koer kadusid nurga taha ja esikust kostis väheke aega mõtlikku vaikust. Siis tuli Steff uhkelt küünte klõbinal - üks pall hambus ja teist veeretas käppade ja koonuga lükates enda ees. Tundsin, et mind on üle trumbatud.

Hundid söönud, lambad ka söönud.

Kuigi ma olen 100 korda lubanud, et hakkan iseloomu kasvatama ja õpin kolleegidele "ei" ütlema, kui nad mulle jälle mingit ylearust tööd yritavad kaela mätsida, seisin ma ometi täna hommikul jälle dilemma ees. Sain kolleegilt sõnumi: kas sa ei saaks homme poolteist tundi varem tööle tulla, mul vaja rongile jõuda. Telefon käes, nuputasin tund aega, kuidas ära öelda - no Steff ei suuda üle 18 tunni põit pidada, lisaks jääb mul liiga vähe aega magada, koera jalutada jne. Kõige tipuks - ma tean, et nii kui ma soostun paar tundi varem tööle minema, tunglevad ukse taga kohe sihukesed rahavamassid, et kuskil südaöö paiku olen ma väsimusest otsi andmas. Noh, sihukesi mõtteid ma siis mõlgutasin. Lõpuks võtsin telefoni ja helistasin: "Okei, no ma tulen siis poolteist tundi varem..."
Puänt on aga hoopis selles, et äsja kutt helistas mulle - polegi vaja varem tulla, sest see varajasem rong, millele ta tahtis jõuda, oli juba välja müüdud.

P.S. Kui ma nyyd selle loo valguses natuke järele mõtlen...eee, ilmselt tuleb homme ikkagi tund aega varem tööle sõitma hakata, et õigeks ajaks kohale jõuda.

Massipsühhoos.

Appi, appi, Jõul tuleb...või seesamunegi, noh, Juhannes!

"Ära püherda tundmatu tiigi kaldal!"

hõikasin ma Steffile, aga juba oli hilja ja koer veeres järsakust alla kõva sulpsatusega vette. Mina möirgasin naerda.
Kui koer oli veest välja ja ehmatusest üle saanud, siis tegi ta tähtsa näoga ühele pardipesakonnale tuule alla. Nähes, kui vapper loom ta ikkagi on, unustasid kõik pealtnägijad selle pisikese äparduse.

Kriminurk.

Sünged lood. Ei oska kohe kuidagi kommenteerida. Kas me siis sellist Eestit tahtsimegi?

Aastane taks.

Muideks, Steff on võtnud omaks mulle sobiva magamisgraafiku - norskab kah poole lõunani. Täna hommikul, kui sõber pahaaimamatult minu magamistoa ukse vahelt sisse vaatas (ma hõikasin talle miskit läbi ukse), kargas talle minu kaisust kallale üks ärritunud ja vihaselt haukuv taksikoer: "Lase mu perenaisel magada, kurat võtaks, mis sa kooserdad siin hommikul vara!". Tegelt, nõrganärvilised võivad päris ära ehmatada - Steff oskab väga vihase moega olla. Teine kiiks on koeral see, et kui keegi v66ras viibib meie territooriumil, siis ta peab ilmtingimata valvama minu asju - eelkõige kotte ja kingi. Minu vanemate suhtes oli ta surmkindel, et need on 2 suurt varganägu ja valvas minu susse ja reisikotti erilise hoolega. Üldiselt paistab, et koer on vaimselt kõige stabiilsem siis, kui me oleme temaga kahekesi, aga teisest küljest tuleks teda just harjutada võõraste inimeste kohalolekuga kah leppima.
Päeval meeldib talle pargis parte taga ajada ja raipehaisuste asjade sees püherdada, nii et shampooniga pesu kuulub igapäevaste rutiinide juurde. Praegu tudub mul kaisus ja on maailma kõige malbem ja süütum olevus - ingel maa peal.

Oo kuis nii kaunis on hommik, oo kuis nii kaunis on päev, kõigil on selline tunne, et õhtuks päev perse meil läeb.

Oehh, uus katse yritada seda meest, kes peaks praegu Mustamäel tööl olema, Eesti poole minekut panna. No igatahes ma ei hakka tema välivoodit enne pärastlõunat üldse kokku pakkimagi... Esimesest rongist õnnestus juba paar minti maha jääda.
A jube kole on see hommikul kell pool seitse ärkamine küll. Eriti kui magama minna kella kolme paiku. Päris kahju nendest, kes peavad ennast iga päev nii vara tööle sättima.
Järgmine külaline tuleb nädala pärast, aga siis juba väheke pikemaks ajaks.
Vaatab, mis käki talle välja mõtleb.

Jama kui palju.

Oh issand, ma pean veel täna autole hääled sisse panema ja Helsinkisse päästeoperatsioonile minema. No ma oskasin oma külalise vale rongi peale panna, mis veel omakorda hilines ka. Kõik ei ole ju laeva peale nihverdamises nii osavad, kui minu ema. Säh sulle riläksimist.

Südamlik värk.

Heh, täna sai siis endale kiirabi kutsutud ja Hatanpääl patsienti mängitud. Alguses ma kartsin küll, et südame rütmihäire läheb enne üle, kui punased poisid kohale jõuavad, aga ei tuhkagi - kiirabile oli ette näidata korralik SVT (supraventrikulaarne tahhükardia). Mul on neid hooge varem kolm korda olnud, aga tavaliselt lähevad 5 minuti jooksul iseenesest üle. Täna siis oli väheke pikem ja raskem juhtum, kuigi üle läks iseenesest nii kui ma Hatanpää tervisekeskuse uksest sisse astusin. Nii et ka arst saab otsekohe terveks, nii kui arsti juurde jõuab.

Konformist jäi kus-kusi salati vahele kinni. (Jäi kuss. Pange see guuglisse otsingusõnaks või lihtsalt tähele.)

Tegelt mul käis täna peas klõps ära. Siis kui ma olin teel raudteejaamast sadamasse ilma piisagi alkoholita, mida oli enne tarbitud. Ma mõtlesin nii targad asjad välja, et teil hakkaks oma ilma harjata oleku (harimatus) pärast häbi, kui loeksite. Sestap ütlen lihtsalt ühe katkendi: "ma armastan inimesi sellepärast, missugused nad on, ja mitte sellepärast, mida nad minust arvavad". Ma olen vist lolliks läinud. Või, noh, jäänud.

Ylerislääkäri ja modellindus.

Ma pean kaalulangetamisele lõpu tegema, sest kondise perse peal on jube ebamugav istuda.

A Walk On The Wild Side

veel sutt-sutt

igatahes, kui juhtub mingisugune situatsioon, igatahes, noorus on meie tulevik
Le Havre`s ma eelmisel suvel kusjuures käisin. silmad nii kui söed - sittagi

nüüd kõik ravima, et õigustada usaldust

ei ole pimedust ei ole valgust ei ole lõppu ei ole algust

Ma tean vähemalt 2 inimest, kes lähevad täna karaoke-baari. Valin just repertuaari. Viimati ma laulsin saaremaa valssi Georg Lõpu esituses.

Real me

Def Leppard - Love Bites

Lihtsalt elu.

Täna ma sõitsin rongiga. Kaks kena kutti vastaslauas istumas:"Mis nendega pele hakata", mõtles Yleislääkäri ja mõtleb senini.

Ma käisin viiskümmend kolm korda vastu põrandat. Aru saamaks, et ei põrku. Ja polegi vaja.
Halligi need viinamarjad hapud on.

Zakon podlosti.

Siis, kui te olete planeerinud õhtupoolikuks eine murul ja taevast valab vihma, nagu oleks jaanipäev nädal aega varem kätte jõudnud, teeb erilist headmeelt lugeda lehest pealkirja: "tänavu on kevad olnud keskmisest kuivem".

Mõista-mõista, kes see on?

Väljast nagu Tampere mustamakkara, seest nagu kana riisiga. Peseb nõusid ja perforeerib voodipesusid.

Homme ma saan rongiga sõita!

Täna ma olen olnud kiire nagu reaktiivlennuk. Korteri koristamise asemel läks tavapärase 2 päeva asemel pool päeva. Lisaks jõudsin käia kolmes poes ja Steffiga kolm korda väljas, pesta 6 masinatäit pesu. Teha makarone hakklihakastmega, praadida paneeritud kanafileesid (jube nämm kraam - Säästumarketist saab odavalt neid kanafileeribasid, mis tuleb maitseainesegus ligundada ja seejärel muna-jahulögas pannile lüüa), teha tiramisut jne. Homseks jääb siis kõigest tuunikalapirukas, õuna-kookoshelbekook ja võileivatort. Ma kujutan ette, et selle relvastusega peaks laupäeva lõunani vastu lööma küll - siis saab grillitud liha ja kuskusisalatit(see on just värskelt tehtuna maru hea - poolsoojalt). Menüü on sihuke portatiivne, kuna suur osa kuulub konsumeerimisele Helsinki kesklinnas. Alguses ma mõtlesin, et ma ei vaarita üldse midagi - sööb väljas, aga siis hakati minu kallal heatahtlikult norima, et nonoh, misvärk. Palun siis väga - et oleks pühapäeva õhtuks kõik naha vahele keeratud! Yleislääkärit ei tasu narrida, mis puudutab söögitegemist. Muideks, ma siin olen väheke jälginud seriaali "Meeleheitel koduperenaised" ja enamik stsenaariumist on üles ehitatud selle najale, kui saamatud on kaunitarid-kangelannad kokakunsti valdkonnas. No kuidas saab olla, et inimene EI OSKA süüa teha??? Võta kokaraamat lahti ja hakka tegema, pagan v6taks. Meie peres oli muideks sihuke nali, et minu ema õppis minu käest küpsetamist, kui ma väike laps olin. Point selles, et kuna emme ei osanud kohe ÜLDSE küpsetada, aga mina olin väga paks ja väga maias laps, siis ma olin sunnitud kokaraamatu ja Kaderi abiga ise magusate roogade valmistamise selgeks õppima, sest nõuka-ajal oli poest saadaolevate kaupadega nii, nagu ta just parasjagu oli.

Täna sai kaupluses muidugi nalja kah. Kui minul on hypomaania episood peal, siis ma olen maru nobe ja kipun aeglasi somme pikali jooksma... Täna seisin LIDLis sabas ja vaatasin, kuidas sommid selle pangakaardi-koodilugejaga kimpus on. No Eestis on neid seadmeid, kuhu tuleb PIN-kood sisestada, rohkem kui siin maal, sestap on see riistapuu soomlastele nagu hiina mõistatus. Mina seevastu lükkasin kaardi sisse ja toksisin kood nii kiiresti, et masin ei suutnud minuga tempot pidada ja müüja palus, et ma sisestaksin numbreid aeglaselt - soomlaste moodi ;-)

Nojah, ja nüüd ma jõudsin veel ühe igavesti pika ja sisutu postituse kah valmis kribada. Ennast kiitmast ma olen tänaseks jummalast väsinud.

Mustad päevad puhasteks!

Kui teil raha napib, hakake koristama. Mina leidsin näiteks erinevate kottide taskutest kokku 40 eurot. Lisaks leidsin yles alkomeetri, mis mul oli juba aasta aega kadunud...

Hysteerlised naerupursked

kõlavad praegu meie majas. Ma sain jälle Aafrikast SMSi - täpselt sama sisu nagu varem. Nii et sellest telefonik6nest: "I love you, I want to marry you, please send me money!", pold tolku mitte midagi - nagu neegri selga mõnitused. Teine variant on see, et kuna meie telefonikõne lõppes poole sõna pealt seal kohas, kus ma ninmetasin summa, palju ma raha tahaks - 1000 (tuhat) eurot, siis äkki tüüp leidis omale m6ne rikka valge vanamuti, kes talle selle raha andis ;-))))))))))))) Peab ikka helistama ja kysima, et kas papp on nyyd koos ja teeme pulmad? Ma siiski ootan oma helistamistega natuke naega - see pole meelelahutus, mis oleks kaine peaga nii naljakas kui veinisena. Huvitav, kes siis seekord minu uut boifrendi, Ronaldot, mängima hakkab - eelmine kord oli selles rollis minu nõbu Hugo.

Ma pole rassist,

aga kui ma näen kusagil m6nda mustlast, siis tahaks haarata automaadi ja tulistada yhe korraliku valangu. Paraku on ainus v6imalus neid täielikult vältida, spetsiliseerudes töötervishoiu erialale.
Aga muidu on elu maru ilus praegu.


P.S. Nimi on neil k6igil kas Lindeman v6i Palmroth, s6ltumata sellest kus nad elavad, kas Mänttäs, Vammalas, Poril v6i mujal. Kui ma neid nimesid kuskil näen, siis verer6hk t6useb.

Suvepuhkuse ajal karistage ennast kuumamaareisiga.

Kollasest v6rguväljaandest sihuke artikkel mulle huvipakkuval teemal. Täielik jama, et merevaadet ega rannalähedust ei tasu loota, kui odava reisiga lähed. Pigem nagu 6nneasi, kusjuures k6rgem hind ei garanteeri sulle mitte midagi. Stiilinäide oli kasv6i see eestlastest abielupaar, kes saabus meiega samasse hotelli. Nemad olid oma täpselt samaväärse paketi eest 2500 tuhat per mordu rohkem maksnud, aga nende toast avanes vaade prygimäele (nad protestisid ja n6udsid uut tuba), meie toast seevastu paistis meri ja jalgpalliväljak - tasuta etendus parimatelt istekohtadelt (r6du) igal 6htul.

Samas, ei saa ma päris täpselt aru, mispärast eestlane nii kangesti suvel sinna soojale maale ronib. Seal on ju meie jaoks nauditav temperatuur ikkagi ainult kevadel, sygisel ja talvel - suvi on rohkem nagu elusalt praadimine. Soojalembesed v6iksid pigem kasutada juhust ja tutvuda suvel nende maadega, kus talvel on liiga kylm. Samas eestlane on ju teada-tuntud tööloom, kes harjunud ka puhkuse ajal rassima (nt. suvilas muru niitma), sestap t6jub hambad ristis k6rvetava päikese all higistamine ilmselt piisava enesepiitsutusena.

Emm-ajastu.

Mnjah. Mobiili kadumise kurvad tagajärjed ilmutasid ennast alles täna. Inimene, kellega telefoni teel suhtlemist ma olin iseenesestm6istetavaks pidanud, on mulle nyyd täiesti kättesaamatu - number välismälust kadunud koos SIM kaardiga. Samas on mul lähipäevil vaja vastus saada yhele eksistentsiaalsele kysimusele. MSN-i tööl pole ja sel ajal kui mina kodus olen, pole tema jälle MSN. E-maili mingile meiliaadressile saatsin, aga kahtlane, kas ta seda postkasti eriti sageli kylastab. Minu blogi ta ei loe (loodetavasti). Nyyd kannan siis r66msalt oma uut moblat igal pool kaasas - isegi tööl - et äkki taipab mulle ise helistada... Heh, ma ei tea isegi selle inimese perekonnanime - pole vaja läinud.
Kuidas inimesed vanasti oma asjad aetud said, kui polnud nii palju emmessenne ega essemmesse?

Muideks, Aapo number on kah läind, nii et persega hakkan ma siis edaspidi oma eksboifrendile helistama. Masendavalt madal tase.
Need, kes kavatsevad solvuda, kui teie synnipäeval minult 6nnitluss6numeid ei tule - saatke mulle igaks juhuks SMS oma numbriga. Ainult siis v6ite kindlad olla, et solvusite 6ige asja pärast (mul on nagunii kalduvus k6ik tähtpäevad unustada ;-))

Yks hea asi siiski on - lootust on edaspidigi imetillukesi moblaarveid saada.

Möh.

Yks sulgpallur läks ykskord golfiväljakule sulgpalli mängima. V6ltsis Green Cardi, pani pikad viigipyksid jalga ja muudkui tagus sulgpalli golfikepiga. Alguses yks golfar (nats lyhinägelik) isegi lasi ennast hetkeks kaasa kiskuda ja andis kah pallile paar toud, kuid sai oma eksitusest suht kähku aru - iga asi toimugu ikka selleks ettenähtud kohas ja ettenähtud vahenditega. Pealegi - see golfar polnud iial selliste mängude vastu huvi tundnud, kus palli edasi-tagasi pl6ksitakse. Yritati sulgpallijat ignoreerida, aga too ikkagi muudkui aga kargas ja keksis, ega saanud aru, et ta käib golfaritele närvidele, kuna segab mängu - kujutas vist ette, et k6ik mängivad temaga sulkat. Ilmselt oli sellest lyhinägeliku mängija löögist innustust saanud. L6puks, kui golfaritel oli totaalselt kopp ees ja nad vihaselt kirudes väljakult lahkusid, läks sulgpallur koju ja kiitles, kuidas ta on kogu matshi v6itnud.

Lugesin postituse läbi ja ise ka imestasin, kui diip ma olen. Nimesid kohe kuidagi ei julge nimetada (rasvane rind ei tähenda tegelt midagi - see v6ib osutuda implantaadiks), sestap ytlen vaid, et tegemist on puhtakujulise väljam6eldisega, mainitud isikuid pole kunagi olemas olnudki, nimed ja tegevuskoht siiski igaks juhuks hoolikalt muudetud. V6tete käigus solvati kyll yhte golfimängijat, aga ta on nyydseks väljakule naasnud ja endisest löögivalmim. Loomi koheldi eriti aupaklikult.

Kashpirovski.

Tegin täna pimedast nägija. Isegi kätt ei pannud peale, ainult vaatasin patsiendile vastuvaidlemist mittesalliva näoga otsa ja inimene tervenes mitte minutite, vaid sekunditega. Situatsioon järgmine:
Tuleb mammi, kes väidab, et temal jääb k6ik toit ja vesi söögitorusse kinni - mitte piiskagi alla ei lähe. Kutsusin neelamisraskustega patsiendi oma kabinetti ja panin klaasi mahla ette: "Joo!". Tädi v6tab pisikese lonksu ja kukub öökima ja sylitama. "Joo veel!" Sama nali. "No joo rohkem - joo terve klaas tyhjaks!" Tädi tatsab öökides kraanikausi juurde. V6tab siiski pisikese lonksu ja näkku tuleb 6nnis naeratus. Rüüpab veel pistut - ja kulistab siis kogu klaasi tyhjaks. "Oh issand, ära kadus see takistus! Ma saan juua!!! Terveks sain!!" 6nnelikumat ja tänulikumat inimest on raske ette kujutada.
Tsirkus Barcelona, raske oli naeru tagasi hoida. Minu tarkus seisneski selles, et diagnoos oli 6ige - lapski teab, et kala hakkab mädanema peast, mitte söögitorust.

Arstide Liit.

On kuritegelik organisatsioon. Otsustasin, et lasen ennast sealt välja visata. Liikmemaks on 450 (nelisada viiskümmend!) eurot aastas ja tänutäheks saan ma pea iga kuu mingeid totakaid ankeete, kus esitatakse küsimusi minu esikus oleva tapeedi, rinnahoidja numbri ja vanaema lemmikroa kohta.

Tähelepanek:

Selleks, et printsist saaks konn, pole vaja teda isegi mitte suudelda.

Eksimine on naiselik.

Pikad juhtmed viitavad enamasti pikkadele juhtmetele.

Täna hommikul ärkasin selle peale, et taevas kukkus alla - pöidlaotsa jämeduste raheterade näol. Ei mäletagi, et oleks varem nii raju etendust näinud. Võtsin Steffi kõvemini kaissu ja magasin edasi.
Ärgates tellisin omale mobiiltelefoni helinaks Elvise originaalversiooni "A Little less conversation, a little more action". Ma ei salli isendeid, kes suuga teevad suure linna, tegelikkuses mitte sittagi. Ja palk on neil ka enamasti väike.

P.S. Teine liik, keda ma ei tolereeri, on ülbed endast yliheal arvamusel olevad isased, kes arvavad, et kõik peab olema nii nagu NEILE meeldib. Mind nähti viimati kellegi teise pilli järgi tantsimas paar aastat tagasi Keane kontserdil Stockholmis.

Tuhat yks ööd.

Moslem voodis on nigu pool muna - ainult tsipake parem, kui tyhi koor. Teisiti väljendades - seal kus kvantiteedile r6hutakse, jätab kvaliteet tublisti soovida.

Miks mul praegu sihuke asi pähe tuli? Kaesin just patsientidele m6eldud ootesaalis telekast Tyrgi ja Portugali vahelist jalgpallimatshi. Patsiendid ka vaatasid, kuid pysisid kenasti oma kodudes. Jalgpallifänn ma pole, aga kobedaid isaseid jälgida meeldib - suurema kaliibriga v6istluste puhul näidatakse neid karjakaupa ja igal 6htul. P6hiline ongi see, et osade puhul ma tean, et peale vaatamise polegi nendega midagi muud peale hakata. Haridusest ja kultuurist ju nagunii ei vestle.

Teema l6petuseks sobib tsitaat minu emalt. Nimelt pakkisin ma oma esivanemad täna Helsinkis laeva peale - olivad teised siin terve nädala puhkusel. Natuke aega enne sadamat teatas naissoost lapsevanem: "Aga yhtegi ilusat soome meest ma selle nädala jooksul ei näinudki...". Kusjuures, täitsa iseseisvalt pani täkkesse - aus6na, mina talle ette ei öelnud! Ei hakanud vanainimest sellega kurvastama, et oleks talle teada andnud, et olukord ei muutuks oluliselt, kui ta siin ka kolm aastat elaks.

3 valvet veel ja siis on nädal puhkust!

Muideks, kui ma järgmisel prolongeeritud nädalavahetusel, koos saabuva kylalise abiga loomulikult, kogu oma veiniriiuli tyhjaks joon, siis peaks ma olema pea-aegu sama suur asjatundja kui Kalev Keskkyla. Noh, loodame et mitte just fyysiliselt nii suur. Sai, jah, pisut varusid täiendatud. Eriline kahtlus on mul yhe prantsuse veini osas, mille ma ostsin seet6ttu, et yks soomlase kohta kena välimusega meesmyyja soovitas - temale meeldib. Viinamarjasort on Merlot - kahtlen sygavalt, kas sellest marjast isegi prantslased oskavad head veini välja pigistada? Shiraz (LAV) on seevastu kindla peale välja minek - neid on mul lausa 2 erinevat, Pinot Noir (tshiili) kah enam-vähem. Uueks kogemuseks saab olema Trebbiano-nimeline mari (itaallane). Viimane nimi k6lab kyll natuke kurjakuulutavalt - umbes nagu Treviso tants (viitan "Decameronile", mida s6i t6si kyll viimati lapsep6lves loetud - salaja kusjuures), aga noh, see selleks.
Kutt, kellega koos me seiklema hakkame, sehkendas lihtminevikus veinikohviku juhatajaga, nii et veiniarvustusi saame iga joogi kohta vähemalt kaks ;-) Yhtlasi on mul kuri plaan minna Tampere linna avaliku ööeluga tutvuma. Uskumatu lugu, aga 5 kuu jooksul pole veel kodust välja saanud (v.a. see koioti baar kesklinnas, kus me Hugoga tunnikese istusime).

Ristirahvas r66mustagu - järjekordne t6estus sellest, kui lollid ja laisad on arstid.

Uff, täna on nii rahulik valve, et isegi magada ei jaksa enam - no kella 15.30 - 17.00 ootasin patsiente, keda ei tulnudki. Kell 17.00-17.30 6htusöök. 17.30 - 20.30 6htune uinak arstide toas. Kell 21.00 surma kontstanteerimine. Kell 21.30 kuni praeguse hetkeni internetis surfamine. J6udsin nii muuseas broneerida ka detsembrikuuks nädalase reisi kahele Marokosse - ikka all inclusive. Enne tuleb muidugi käia juuli l6pus Amsterdamis, augustis 5 päeva kurat teab kus, oktoobris veelkord Tyrgis jne. Ja p6hiline - juunikuus 2 kruiisi Tamperes Pyhäjärvel. Muideks, Liisp6llu-kruiis toimub ilmselt 1.-3.juulil, koos printsess Stephaniega pardal.
Kui nyyd keegi arvab, et ma olen ennast täis, siis on tal kahtlemata 6igus. Sest kui ma oleks kedagi teist täis, siis ma oleks kas rase v6i elaks k6lvatut abieluvälist suguelu.
Und ikka ei ole kusjuures, ilmselt töötan kogu öö jutti hommikuni välja.

Hiljem lisatud: nujah, 6ied tulid hommikul kella poole viie ajal. Tänapäeva noorus on hukas nagu vanaduski - joob ja kihutab.

Yleislääkäri soovitab: teaduslik artikkel viljatuse põhjustest.

Kader, kurinahk, ajas mul hommikul vara une ära - saatis lingi. Kusjuures tuleb välja, et kirjutaja on vanem kui 12-aastane!
Kavatsen nüüd Steffile püksid jalga panna - mõtle kui hirmus, kui ta palja persega ringijooksmise tõttu hiljem kutsikaid ei saa.

Enneolematu sooduskampaania.

Supermerekassi kodukalt leiab huvitavat infi - makstes reisijamaksu, saate tasuta s6ita!
"Kui kokku on kogunenud 10 templit, broneeri endale edasi-tagasi boonusreis SeaCat klassis telefonil 610 0000! Kui kokku on kogutud kahe passi jagu templeid ehk 20 templit, saab boonusreisi broneerida ka First klassis. Piletite lunastamisel tuleb tasuda 80 krooni reisijamaks inimese kohta suunalt ja esitada tembeldatud SuperPass."

Parafraseerin: Ostes 100 pudelit Saku 6lut, saate yhe pudeli tasuta! Pudeli lunastamisel tuleb maksta 6llemaks 5 krooni ja esitada 100 6llepudeli korgid.

Megamerekass ma ytleks!

Uputage mind, kui tahate, ärge ainult sundige trenshkotti kandma!

Seoses auväärse moekunstniku surmaga lugesn lehest sihukese väite: "Yves Saint Laurent jättis naissoole väärtusliku testamendi – pükskostüümi, safarijakki ja trenškotti on vist igaüks kandnud. "
Mis nyyd safarijakki puutub, siis mul on sygavaid kahtlusi, aga trenshkott - p6le teind! Aus6na. Ei kavatse teha ka, isegi kui ma teaks, mis asi see on.

Mobiil olgu selline, et poleks kahju, kui peldikupotti kukub.

Tyrklaste saagiks langenud Samsungi asemele tuleb nyyd Nokia 3500. Valisin just praegu selle mudeli välja ja tellisin ära - neti teel. Hinnaks kujunes koos postikuludega 127 eurikut (kui oleks ise järgi kablutanud, siis oleks 118 eurikuga kätte saanud). Täitsa nitshevoo hind minu meelest - Eestist poleks kah odavamalt saanud. Nalja teeb see, et enamik Eesti netipoode myyb sama mudelit ca. 1900 EEK-ga, aga Elioni E-poes on kliendihind 1990 EEK, aga "pärishind" 2390 EEK. Nii, et teadke, Elioni kliendid, missuguse 6nnega te koos olete!
A primitiivsemat ega odavamat helistamise vahendit, kui see eksemplar, ma Soome netikaubanduses ei leidnudki. Mul oli tegelt moblale 3 tingimust: 1)et saaks helistada 2) et oleks odav 3) et oleks sinihambaga (siis saab mitsu handsfree systeemiga yhildada). Nokia 3500 täidab k6ik need kriteeriumid ja boonusvidinaid on veel tohhujaa i bolshe.
Fotokaamera osas kavatsen ma konservatiivseks jääda ja varastatu asemele täpselt sama mudeli osta - ainult et roosa korpusega ;-) Olen Olympus FE-340 - ga nii rahul, et yhtegi teist ei taha. V6i siis Hamletit tsiteerides: pigem taluda tuntud halbusi, kui p6geneda uute, kuid tundmatute juurde. Oleks ainult need liitiumist lisaakud kah odavamad!