HEAD LÕPPU.

Minu lemmikstseen ja muusika.

Crash Slideshow

Au hind.

Täna vaatan ETV pealt oma lemmikfilmi - Crash. Kuigi olen seda mitu korda varem näind, ikka on hea. Kaif. Ma annaks 10 Oskarit. Või isegi ühe Steffi.
Ja ma nutan. Nutan nagu segane. Ikka sellesama koha peal kus alati - see autoõnnetusest päästmise koht. Ei ole ju nii, et pahad on ainult pahad - nagu päriseluski.

Nac hiljem: nutsin veel lörinal ka selle koha peal, kus väike tüdruk kaitses issit paberist mantliga. Muljetavaldav oli ka Sandra telefoniukõne, kus ta avastas, et miskipärast on ta IGAL jummala hommikul vihane. No ja õhtul ka. Nagu minu monoloog oleks old. Maitea, kas ma peaks ka trepist alla kukkumise läbi kirgastuma?

Miks nii kuri kogu aeg?

No öelge mulle üks ilus asi siin elus!!!!!!!
(Peale Steffi.)

Elu on karm aga ebaõiglane.

Ma ei ole mingi kuradi daam tegelt. Eile oksendasin JÄLLE tikitud kotikesest mööda. Ja olgem ausad - põlv on mul valus turvamehega kaklemisest (ta, krt, arvas et ma olen liiga purjus, et kõrtsi minna - no kas ma siis kaine peaga läheks??). Helistasin öösel kohe valveadvokaadile, kes teatas, et kõik on seaduspärane.
OK, ma seda advokaadile ei rääkind, et ma turvamehele peksa andsin... no üritasin anda...no oleks and ka, aga ta kutsus teise turvamehe appi...

Seisu kohtadest.

Aastatel 1950 - 1989 oli seks paha ja ebanõukogudepärane, sestap me temast suurt ei hooli ka. Pigem ikka prints ja valge hobene. Pisaraid peab üks ÕIGE naisinimene patja valama, mitte mehi pikkuse järgi arvustama.

Uuel aastal uue hooga.

Kõik LUBAVAD midagi - moodne värk.
Ma luban ka, et uuel aastal enam ei joo ja võõraste meestega kepin harvem.

Miks üleislääkari on mehita mata.

Sest ma pigem astun koera sita sisse. (Kysimuses on küsimus, ma ütlen.)

Mis teha.

Põlv on haige = lonkan kepiga
Pooled ei saand jälle naljast aru

Mis Teha.

Oh, sõbrad.
Saatsin bloniinimaailma perse ja ärkasin:
no mitte kusagil.
Aga sarv on soe.

Blondiinimängimine on huvitav
Kuni teatud hetkeni
Kus ma enam ei suuda
Ja sealt edasi lähebki huvitavaks

No siis

kui niuded lähevad lahku,
hakkan ma mõtlema
teie peale.

Issand kui kurb, mõtet pold ollagi.

Koeraga SPA-sse?

Erinevalt enamikust koertest, kes pesemisprotseduure suht ebameeldivaks peavad, on Steffi näol tegemist tõelise puhtusefanaatikuga. Kui me õuest tuleme ja ma ütlen ligasele porikäkile: "Käpad puhtaks!", siis hakkab saba rõõmsalt vänderdama ja loom jookseb vannituppa - ajab ennast tagumiste käppade najal vanniservale püsti ja ootab, et millal soe dushh peale keeratakse. Täna läks asi nii kaugele, et taks läks niisama, ilma eelnevalt õues käimata, vannituppa ja hakkas vanni najal püsti seistes vinguma: "Tahan vanni, tahan pessu!". Sama lugu ka siis, kui keegi pereliikmetest dushi all käib - koer niutsub paaniliselt, et miks teda sooja vee alla kaasa ei võeta.
Ei ole kuulnud asusalt öeldes, et mõni teine kuts sama innukas SPA-huviline oleks. Äkki on ikka täitsa hea mõte, loom kevadel Kanaaridele kaasa võtta?

Jõulumüsteerium.

Meie majapidamises tegutsevad öösiti antipäkapikud. Nimelt on hommikuti pipargoogivaagen pooltühi. Salapärane värk. Samas seisab miskipärast koerakrõpsudega söögikauss köögi nurgas täiesti puutumatult...
No ilmselt me oleme siis halvad lapsed olnud tänavu.

Jaurab ja hammustab ka ilma litsumata.

Taks - internet, 2600 EEK
Lips - Ülemiste Keskus, 200 EEK

Tervitused Isemõtlejale ;-)

Vastavalt vaimsetele võimetele.

Krdi naljakas on see, et ikka veel leidub inimesi, kes teevad pühapäeva õhtul teleka lahti ja hakkavad vinguma: "No küll meie ühiskonnas on ikka palju ärapanemist! Juur ja Oja on nõmedad, rumalad, labased, kurjad ja pahad... jne." On ju ometi olemas selliseid toredaid saateid nagu "Lihtne elu", "Maamees otsib naist", "Tantsud tähtedega" jne. No ei ole ju keelatud endale sobivat programmi valida! Isegi Viisitamm pole nii tobe, et hakkab surmtõsiselt ja vihaga "Ärapanijat" mustama. Mehed ei saa ju selle eest palka, et nad seal ninnu-nännutaksid õhtu otsa - see ei ole see saade. Samas lähevad needsamad kaunishinged ja väänavad sugulasele/sõbrale/naabrile päriselus täiega. Pisikest konstruktiivset kriitikat aga enda aadressil välja ei kannata. Keera sitta, aga keera vaikselt ja keera salaja. Ja kui keegi ütlema tuleb, siis kilju ahastusest, kuidas kogu maailm on suur pasameri ja sina lilleke seal sees. Noh, Kader on kah sarnasel teemal hiljuti sõna võtt.
Aga jõudu ja jaksu kõigile hingelinnu väristajatele ka uuel aastal - muidu jääks "Ärapanija" tööta ;-)

Yleislääkäri jõulutervitus.

Õlleke kõhus, verivorst ahjus,
LET THE BEAST BEGIN!

Poll läbi.

Saime teada, et eesti naistel on raha vaja, kuigi meestel ei seisa.

Usutava vabanduse presumptsioon.

Meesterahvad, kus on teie loomingulisus? Kui te saate potentsiaalselt naistuttavalt foto, ega julge enda oma vastu saata, siis on äärmiselt lame vastata: "Mul hetkel ei leidu ühtegi pilti....". Valiku usutavamaid vabandusi leiate siit:
"Ma ei saa pilti saata, sest internetti pole ja arvuti on kah remondis..." (Kader ja Liina)
"Ma ei saa pilti saata - naine saab kohe aru, kui üks on puudu..." (Kader)
"Ma ei saa pilti saata - mul on kõht lahti." (Liina)
"Ma ei saa pilti saata - mul on võõrutusravi pooleli." (Asko)
"Ma ei saa pilti saata - mul pole meeles." (Hugo)
"Ma ei saa pilti saata - ma unustasin su meiliaadressi ära." (Hugo)

P.S. Õige vastus mistahes antud väite esitajale oleks: "Ära otsi midagi ja saada kohe seesama pilt, kus sa oled onu Karliga."

My way.

Täna on see päev, kus istutakse õlleklaasi taga ju kuulatakse Elvist. Noh, mõned saavad seda vaikselt teha, aga minul tuli küll kange tahtmine möliseda:
Teie võite arvata, mis te arvate, aga teie olete ikkagi kõigest teie. Ja kui ma oskaks, siis ma paneks siia praegu ühe salajase postitsuse, millest teie, kakavaresed, näete aint pealkirja, kui sedagi.

SALAJANE POSTITUS

kasutaja:
password:


(Neile, kellel passvordi pole, teadmiseks, et tegelt mul poldki sittagi öelda - üritasin ennast niisama huvitavaks teha. Salapärane saab ju alati paremat.)

Kellel on lühem?

Ma ei pea ennast nii heaks kirjanikuks, et julgeksin pikki tekste treida - ei kannaks välja. Blogipidajate seas muideks ongi kahetsusväärselt vähe neid, kes kannavad. Treijaid on tunduvalt rohkem.
Või noh, targad olid siis juba surnud, kui mina sündisin.

"Meaning of the life" Rosella versioon.

Eile Rosella buffetis einestades pidin ma ahhetusega tõdema, et selle laeva majandusjuhataja näol on tegemist tõelise ärigeeniusega. Nimelt on laeva restoran võtnud oma palgale ühe kahesajakilose mehe, kelle ülesanne on toidu eest raha maksnud inimeste söögiisu minimeerimine. No kellel ikka see suurepärane kraam kurgust alla läheb, kui silme all taarub (jalad ju vavu-vaevu veel kannavad) pooletonnine rasvamägi ja laob oma taldrikule endast mitte just palju väiksemaid "lihapullade" (e.k. hakklihapall?) mägesid.

Kuidas tutvuda Yleislääkäriga.

Kes meist ei oleks kogenud päevi, kui hommikul hakkab viltu vedama ja veab õhtuni välja... Minul on esmakordselt elus võimalik kogeda ka vastupidist. Juba 2 päeva miski nali, et ÕNN saadab igal pool. Õnn mitte heaolu, aga noh, õnneliku juhuse mõttes. Ma ei hakka lugejaid liiga täpsete üksikasjadega piinama, set pooleleheküljelisi detailseid aruandeid on huvitav kirjutada, aga sugugi mitte nii huvitav lugeda. No täna näituseks vahtisin teenindusasustuses ühte meest ja mõtlesin, et oleks huvitav lähemalt tuttavaks saada. No lõpuks me saimegi kusjuures jutuotsa peale - seoses sellega, et tüüp väitis, et tema on ihusilmaga näind inimest, kes tahtis presidendiks Arnold Rüütlit...No kuna mina jälle ei ole, siis ta küsis mu meiliaadressi ja lubas selle inimese foto saata. Ootan põnevusega.

Homme songime Schengenit.

Homme siis ääretult kuum päev. Õnneks oli mul oidu juba mitu kuud tagasi broneering teha ja sestap autokoht Rosellale tagatud. Steffikule sai ka ostetud pilet, kajut ja suukorv. Samuti broneerisin õhtusöögi buffetis. Praegu mõtlen, et mis kuradi moodi see Steffik restos suukorviga süüa saab??? Kas keegi mõtleb ka, kui neid totakaid reisimise reegleid teeb....
Samas ma ei tea, kas üldse julgebki kodumaale tulla - ma kuulsin et Tallinnas pidi mingi jube barrooso lahti olema....

Kui paadunud Soome-eestlasega tegu???

Täna avastasin iseendalegi yllatuseks, et kui patsient osutas käega oma suguelund piirkonnale ja ytles: "Mul on paha tyrä...", siis ma sain ikka alguses kohe niimoodi asjast aru, nagu tema m6tles, ning alles hiljem muigasin vaikselt omaette ja tulin blogima. Ilmselt oleks täieliku soomestumise märk see, kui ma enam ei viitsiks muiata kah sihukese asja yle ja ytleksin "Tyra, ma ei v6i!" asemel "Song, ma ei v6i!".

Tarkuse ema.

Laste k6rval 6pib ise kah päris palju. Nimelt töötasin ma täna välja "Ajutrauma Kahtlusega Joobnud Isikute Diferentsiaaldiagnostiliste Probleemide Lahendamise P6hireegli", mis k6lab nii:

Kui noore meespatsiendi, kes on äsja alkomeetrisse puhunud 3,1 promilli, esimene lause arsti sisendes palatisse on: "Oi, kui seksikas top!", siis on t6enäosus, et tal on lisaks raskele joobele ka m6ni potensiaalselt surmaga l6ppev ajutrauma, suhteliselt nullilähedane. Sestap v6ib patsiend rahumeeli kompuutertomograafia asemel kainestusmajja saata.

Nojah, aga sellele äratundmisele j6udmiseks peab muidugi mitu aasat praktiseerima - ylikoolituses pläkutatakse pikalt-laialt ajutraumade eri liikidest, aga sihuke oluline pisiasi vaikitakse maha....

Lapsep6lve syytud ja muretud mängud.

Tööl on nyyd kätte j6udnud kuldsed ajad. Maja on pungil täis innukaid 4. kursuse arstitudengeid, kes SUURIMA HEAMEELE ja 6HINAGA teevad k6ik töö ära. Mina muudkui aga kamandan ja 6petan ja käin muidu tähtsa näoga ringi.
Jaja, imestama paneb see noorsoo innukus. No ma mäletan oma lapsep6lvest, et 5-aastasena ma kah suurima heameelega oleks vanaema asemel lehmadele 10-liitriseid veepangesid ette kandnud päev otsa. Mitte ei saand toona aru, et miks vanaema silmis ei p6le kogu aeg ereda praksumisega vaimustuseleek, kui ta veepangedega lauda ja kaevu vahet sörgib. Minu töötegemist oluliselt piiravaks faktoriks oli siiski karm t6siasi, et ma ise jaksasin korraga tassida aint POOL pange vett, sestap ei v6etud mind ikka täie ette...

Omal nahal kogetud.

Köha puhul aitab k6ige t6husamini ikkagi köhimine.
Huvitav on see, et Steffik vappus ja rappus terve öö mul k6hu peal, eikä valittanut yhtään mitään...Isegi rahulikumat magamispaika ei otsinud.

Köha ei lase magada.

Võtsin uue portsu köharohtu - no see morfiin ei mõju ju üldse. Tuju teeb heaks hoopis alkohol, mille sees morfiin on lahustatud...
Siinkohal on sobilik ära tuua pisike meenutus novembrikuisest puhkusest:
Shveitsi raadioajakirjanik Zavoodis. Lauba muideks möllame jälle - seekord ilma shveitslaseta.

P.S Pildi järgi vaadates paistab, et tegemist on uuriva ajakirjanikuga.

Imeline tervenemine.

Miski vastik ärritusköha on nädal aega hingetoru närinud - päris korralik kõhulihaste treening. Sellegipoolest otsustasin täna morfiini sisaldavat köharohtu testida. Kuna ma üldiselt alaläviseid annuseid ei poolda, ega platseebosse usu, siis võtsin igaks petteks topeltportsu. Seda nagu ei saagi aru, et köha oleks nüüd vähemaks jäänd, aga tuju läks küll paremaks. Sitta sest köhast!!!

Groove Armada

Tahaks öelda, et ma leidsin omale uue feivoriit muusikapala netist, aga see ei pea paika, sest 1) selle pala leidis minu nõbu - või noh, tema mulle seda tutvustas 2) teine laul on sama hea - selle ma sain isegi blokki üles riputatud.
No vaadake ise, mis juhtub, kui 2 jänest stuudiosse lasta ;-)

Get Down - Groove Armada

Sõprusest nii ja naa.

Mõtlesin ja mõtlesin, et miks mul on miski huvitav soomlasest sõber siin tekkinud...No täna siis tuli lahendus. Vaja et ma Eestist 10 pudelit Saaremaa viina tooks ;-)

Ilu pole tähtis, niikaua kui pole just väga ilus

ja muidu ka tähtis.

maailma ilusaim.... (laul)

Elvis, raisk, suri enne kui ma peale tulin

ja üldse ei mölise (sest NII healt häält pole kellelgi, kelgunöörid välja arvatud)

My Way - Elvis Presley

Yleislääkäri on kuss.

Kolimisega seotud mured.

Sõbrad, ütlen ausalt: mul vaid üks siht silme ees. Tammpere (minu pärast kirjutage kasvõi kuue emmiga) ja kesklinn.
Mõni tropp ütleb siinkohal: ekstentsiaalne probleem. Mõni teine jälle: "Anteeks, mitään?"

Kes ma olen?

Lugedes viimast Harry Potterit, tuleb välja, et ma olen KITU. Mul on kah kehamälu. Paraku kestab see maksimaalselt 3 päeva. Pärast seda tuleb otsast alustades pihta hakata. Asjatundjad pruulivad, meistrid on päris vait.

Noh, ka mina leidsin oma elule lõpuks ometi moto:

Tahan kättesaadavat.

Kes teisele ütleb, see ise...

Praegu on jube popp igasugustele asjadele tunnuslauseid genereerida. Mõtlesin siis mina, et mis võiks olla Pettaide Suguvõsa tunnuslause... ja ära tegin!
Pettaide Suguwõsa - Alkoholism Akadeemilises Kuues.

Hea lasanje saladus...

on muideks puanane vein ja rosmariin. Noh, tavapärasele basiilikule ja oreganole lisaks.

Koera elu.

Laupäeva õhtu. Soome. Steffil on täna õhtul deit, minul ei ole :( Tegin ennast ikkagi hästi ilusaks igaks juhuks, et sellele meesterahvale muljet avaldada, kes kell 19.00 Steffile järgi tuleb...
No mis teha, kui minu koer on tunduvalt populaarsem, kui ma ise. Tea, mis ma siis teen kui Steff kodust ära on. Mis teevad vanemad, kui lapsed on kodust ära???? Joon virtuaalkeskkonas veini?

Hiljem lisat korrektuuri tehes: "keskkon" ???

Isegi n-i mul ei ole! Öhääääää....

Laiffi on elämä.

Uus vahereportaazh otse haiguskoldest. Nimelt kohe pärast viimase sissekande postitust, tuldi mulle käsitsi kallale (läks politseiga hullumajja, sest ta peksis muid kah) 10 minutit hiljem sylitati teise isiku poolt näkku (2 korda järjest, aga ilmselt siiski mitte tahtlikult).
Palju 6nne!
Valve l6puni on 5 tundi....Sisetunne ytleb, et see on alles algus.

Terminoloogia kysimus.

Kell on 3 öösel. Magama minna pole m6tet - nagunii kistakse kohe yles, sest Nokia linnale on vaja arsti, keda keset ööd s6imata. Mul endal kyll ylevasimusest ajud nii pehmed nagu purjus oleks. Otsustasin, et järgmiseelt patsiendilt ma ei kysi tyypkysimust : "Mille yle kaebate?" vaid p6rutan kohe : " Mille pärast siis TEIE mind s6imate".
Vässind aju juurdleb ajaviiteks kysimuse yle, et mis suhtega on sel juhul tegemist, kui yheöö suhe sulle nädala aja pärast uuesti helistab? Selge on see, et kahe öö suhtega ju tegemist VEEL ei ole. Ilmselt siis on pysisuhe. Aga mis suhe on selline, kui ainult kord-paar aastas saadakse kokku ja suheldakse, aga seda oma 10 aastat järjest. No kas see on siis pysimatu suhe vä?
No, mine v6ta nyyd kinni neid maailma asju...seda need suhtekorraldajad seal koolis siis ilmselt nii kaua 6pivadki...

Tervitused Nokialt.

R66muga pean ma nentima, et vennad soomlased pole mind ka seekord alt vedanud. Tänase Nokia TK öövalve p6hjal tuleb t6deda, et kuigi k6ht on veel lahti suht vähestel, on siiski kogu linna elanikele s.h. isegi neile, kes saastunud veest pääsesid, pask ajudesse löönud.

Pittu!!!

Kuna mul on tänavu Rasputiniallergia (ja Rasputinil minu allergia), siis toimuvad sel aastal minu jeesuse ikka jõudmise pidustused (saan sama vanaks, kui oli jeesus 31-aastaselt) SOOMES MINU OMA KODUS. Ootan innukalt kõiki huvilisi üle lahe külla reedel, 28.detsembril. Võib tulla ka 29.dets ja minema ei peksta kedagi enne kui 31. dets., millal on plaanis suunduda Eestisse aastavahetust üle elama. Programm näeb välja umbes selline:
1. kell 16-18.00 külaliste saabumine (vajadusel transport Helsinkist sündmuskohale Mitshubishi Outlanderiga )ja tervitusnaps
2. 18.00-19.00 tutvumine kohalike vaatamisväärsuste st. Soomes elavate eestlastega, kingituste ja õnnitluste edastamine/vastuvõtt
3. 19.00-20.00 tutvumine Suitsukalkuniga
4. tõstmine (jooksvalt kogu õhtu)
5. 20.00-22.00 tantsuks mängib DJ Yleislääkäri
6. 22.00-22.30 taksoteenuse pruukimine
7. 22.30-03.00 tutvumine kohalike ööklubidega
8. 03.00-04.00 orienteerumine
9. 04.00-04.30 taksojuhi ahistamine
10. 04.30 öörahu
11. 06.00-06.10 kuselkäik
12. orienteeruvalt 10.00-12.00 mälumäng
13. 12.00-14.00 valvearsti vastuvõtt (juhul kui arstil jalad kannavad)
14. 14.00-.... raviprotseduurid s.h. saun ja õlu

Noh, ei maksa nüüd vabandama hakata, MIKS keegi tulla ei saa. Eks ma olen sellega arvestand, et nagunii pidutseme kohalike eestlastega omavahel ;-)
A pidutsemiseks on põhjust kuhjaga - nimelt on 28. dets ka minu viimane tööpäev kohalikus firmas.

Kommenaar:

Mehe leidmisega on sihukesed lood, et mina pidevalt leian neid ( kasvõi pildil olev Adonis ;) , aga nemad tõprad, ei saa aru, et ma olen nad leidnud.

Tark koer!

Steffi istub riiuli ees ja haugub vihaselt Jõuluvana pildiga paberkoti peale. On jah rõve, aga sõbrantsil täna sünnipäev ja tavalisi kinkekotte ju pregusel ajal ei leia...

Kõrgem pilotaazh.

Siin on pealkirjade treija olnud suht taibu, aga artikli kirjutajal pole vanematega vedanud... No mina siit küll välja ei loe, milles see õnnelik lõpp ja kahjutuks tegemine just seisnes? Omast kogemusest tean, et osade inimeste puhul oleks tõepoolest neile endale ja maailmale kõige õnnelikum lõpp see, kui nad ennast õhku laseksid. Samuti tean ma seda, et pisikesteks tükkideks plahvatanud inimesed on tõepoolest suht-koht ohutud, võrreldes mõnede isenditega, kes liiguvad ringi suurte mölisevate ja ärplevate tükkidena.
No vähemalt lohutatakse seal artikli lõpus, et kuigi lõpp õnnelik ja kõik kahjutuks tehtud, töö siiski käib. Jääb üle ainult loota, et töö toimub sektsioonides ja preemiat kah makstakse. Aga see tuletõrjeauto juht, kellel närv vastu ei pidanud ja tagasi keeras, võiks küll kaaluda, kas ei peaks hakkama sobivamat tööd otsima. Kas me sellist tuletõrjet tahtsime! Aint üks masin tuleb kohale ja see ka pöörab otsa ringi, kui näeb, millega tegu...

Madis seebiks!

Mina toetan kah Allarit - väga tasakaalukas inimene. Isegi kõva valu puhul säilitab tasakaalu ega kuku medpersonali tümitama. See Madis on kohe sihukese vastiku oivikust kodukana nägu, kes hakkaks ilmselt kohe esimese asjana arsti õpetama, kui vastuvõtule tuleks... Nagu näete, on siinkohal tegemist erapooletu argumeteeritud seisukohavõtuga riigile olulises küsimuses. Et kas vaatame 7 aastat mingi püüdliku koolijütsi heietusi, või kuuleme aeg-ajalt ka kusagilt mehesõna... Seekord ma ei saa isegi mitte emigreeruda (kuna ma juba olen emigreerunud), kui nüüd jälle nihu läheb, nagu kunagi Arnolidiga läks...

Kes on see pätt, kes pealkirjastab lugusid?

Veel suurepärastest pealkirjadest. Kas inimene, kes hiilib salaja vanglasse seksima, on ise ka tegelikult pätt või mitte? Kas ei sobiks sel juhul pealkirjaks hoopis: "Pättide seks vanglas" või kasvõi "Päti naine pätt seksis vanglas oma mehega, kes oli ka pätt". Mõne inimese töö on ikka puhtakujuline vaimne väljakutse, ma ütlen! No aga seks ja vägivald müüb ju igas asendis...
Ma võiks siinkohal rääkida loo, kuidas üks tytarlaps nikastas hyppeliigese ja võeti haiglasse magama ööseks, et röngenit oodata. Natukese aja pärast hiilis selle tütarlapse boyfrend haiglasse, et plikaga seksida. Aga siinkohal oli tegu tõelise turvaseksiga - varjatud turvakaamerate jälgimisulatuses, mistõttu usin medpersonal tegi asjale lõpu enne, kui põnevaks läks. Aga ma ei räägi seda lugu, sest see oli hardcore, kuna plika kaalus oma 130 kilo. Aga mõelge enne, kui haiglasse seksima hiilite või arsti ruumist lahkudes talle näiteks selja tagant keelt näitate - enamikes ruumides on kaamerad üleval.

Vaadake MTV, kähku!!!!

Niisiis saate tänahommikustest 8.00 algavatest MTV uudistest teada minu tegeliku nime ;-) Ei läinudki kauem, kui 2 aastat, enne kui sattusin yleriigilistesse uudistesse ;-)))
No ma ise läheks kah vaatama, aga patsiente on päris palju ja valve l6puni mitu tundi... kui keegi viitsib, v6iks lindistada.

P.S. Hiljem YLE-raadiole keeldusin intervjuud andmast, kuigi pärast kahetsesin - oleks neile paras olnud kuulata ja minu vigasest soome keelest järeldada, et isegi eestlased on mobiliseeritud põhjanaabreid abistama ;-)

Soome Nokia ehk Täna Öösel Me Ei Maga

Arvake ära, kes oli see taibukas ja 6nnelik inimene, kes broneeris 2 kuud tagasi endale tänaseks öövalve Nokia TK-s.
No m6nel inimesel kohe veab igas asjas. Viimane kord häbemekarvad ja nyyd siis sihuke pasalaks...

Armunud naiste hordid.

Aapo, raisk, ma sain sinu pärast endale pool liitrit õlut vasakusse kõrva - otsemeetodil visatud.

Küll on tore sünnipäev, kauaks-kauaks meelde jääb

Ohjaa, ma käisin sünnipäeval...

Nagu kass ja koer...

Reklaamiminutid ja üleüldse...

Tallegi uus pohla-ahjukana on SUPER. Sihuke enneolematult m6nus maitse, ei meetuta õiteti midagi kanamaailmas varemkogetut. Ei ole liiga terav, ega soolane, ja sobib minu ema suugustele maheda armastajatele. Samas on maiste piisavalt intensiivne. Ten points!
Ema siis loobib juba kahlasi märkuseid, et Steffik liiga kõhn. Tea, kas julgebki teda 2-ks päevaks vanavanemate hoolde jätta - esimese ööpäeva järgselt on koeral kõht punnis nagu trumm. "No ta sõi ju AINULT kaks pasteedisaia". Loom ise on ikka sama näljane nagu alati ja äsja varastas ema käekotist banaani.
Lapsevanem ise viskas enne tööe minekut minu voodisse miski paberi, mis meenutab kahtlaselt õhtulehte ja teatas: "Näe, tibi ostis BMW ja pani bambusesse - Mari-Leen..." Pobisesin vastuseks umbes midagi "Ahah" taolist ja nuputan parasjagu, et mida see ema siis nüüd arvas, et ma peaks selle lehega tegema??? Noh, õnneks minu sekretär teadis hoobilt, mis paberiga teha...

Vana armastus taas leitud!

Sada ja seened.

Minu suureks rõõmuks korraldatakse lausa suurekaliibrilisi pidusid sel nädalavahetusel ;-) Ja mis seal salata - eks mu enda karvane käpp jälle mängus kah - samuti nagu perekonnafolkloori tekkimiselgi...

Persekukkund arstidest.

Tegelt on üks postitus, mille ma oleks pidanud üleüldse esimeseks panema, seda blogi luues. Aga noh paneme nüüd ja lubame, et viimaseks see ka ei jää (jääpurikad pole vist veel nii suureks paisunud, et täna oleks minu elule otsest ohtu).
Olime üks viimastest lendudest (kui mitte just päris viimane?), kellele õpetas sisehaiguseid laialdaselt tuntud ja veelgi laialdasemalt vihatud professor V.Salupere.
Noh, tüübi on sõnum kogu maailmale oli, et on olemas 2 arvamust: tema oma ja vale.
Mina muidugi ülikooli ajal erilise loengus käimise agarusega silma ei paistnud, aga vanahärra auks ma paar korda isegi vaevusin õhtused õlled joomata jätta ja hommikul paar tundi varem üles äragata, sestap sain ma temalt eluks kaasa 2 tarkust:
1) kui tahad arstile vajaliku täpsusega uurida patsendi käest tema soole tegevuse kohta, siis tuleb küsida konkreetselt: "Kas JULGAD tulevad?"
2) onu rääkis vihast ja põlgusest pulbitsedes loo sellest, kuidas ta käis kusagil Lätis mingisugusel kolleegil külas, kes oli kah arstiteaduste professor. Noh, lätlane näitas siis Veltsile oma officet ja mingisugusel usalduslikul momendil kiskus ühtäkki töölaua sahtli lahti ja teatas: "Näe, siis on mul kaustik, kuhu sisse ma vahetevahel luuletusi kirjutan..." Ma ei tea, mis Velts seal sundmuskohal tegi siis selle uudise peale - ilmselt mitte sittagi, sest miks ta ennast muidu hiljem kogu auditooriumi ees välja elas:
"See on ennekuulmatu! Üks arst EI SAA olla samal ajal kirjanik ega luuletaja. Need 2 asja ei sobi kokku!!! Ei saa olla arstiametile pühendunud, kui samal ajal tegelt hoopis tahaks treida mingisuguseid värsse. Selline asi tuleks seadusega keelata!!!"

Kas ma peaks seda asja nüüd kuidagi kommenteerima siis. Või oleks ma arstile ebasobivalt kirjanduslik, kui ma seda kommiksin?

Tugev tuul?

Tartu on ikka üks müstiline koht - mina olen seal ka mitu korda külili kukkunud.
Saame näha, kuidas sel nädalavahetusel läheb...

Horror.

Taas killukesi laiast maailmast - .
No kui mina näeks seksivat paarikest, siis ma kas saaks kohe sydamerabanduse v6i jookseks kohutava häälega appi karjudes esimesse ettejuhtuvasse politsejaoskonda v6i kiirabiautosse. No mis on näituseks paar amputeerunud jalga v6i pea kyljest ära rebitud k6rv niiv6rd verd tarretama paneva vaatepildi k6rval, kui seda on kahe inimese vaheline seks! Eriti kui m6lemad on veel riides kah. Ma olen kuulnud, et tehakse sihukesi 6udusfilme lausa, kus k6ik on alasti ja puha.. oehh, ei taha kohe selle peale m6eldagi, mida need kylmetavad inimesed seal yle pidid elama - ebainimlik on sedasi inimesi piinata, ma ytlen! Loomakari!
Kusjuures siis kui mina olin noor, siis häbenesid seksijad sageli avalikke kohti ja tundsid ennast ebamugavalt, kui väga palju pealt vaatas. No nyyd on siis nii, et häbenema peavad hoopis need, kes juhuslikult rongiga tööle lähevad.
Äkki oleks politsei kutsumise asemel rohkem kasu olnud sellest, kui k6ik oleks nende ymber ringi kogunenud ja hakanud ergutush6igete ja naljatustega paarikest innustama. No t6stke käsi pysti, kellel niisuguses situatsioonis seisaks?

Mine või küüntega kallale...

Hoolimata oma vaimsest mahajäämusest, saan ma ühest asjast aru - Soomes ei osata ABSALUUTSELT geelküüsi panna. No parem visake oma raha otse prügikasti, kui et siin maal mõne küünetehniku juurde lähete. Hoolduse hind on täpselt kahekordne ja tulemus 5 korda sitem, kui Eestis. Soome naine läheb poodi ja ostab endale pigem rasvast nõretavat sardellikest, kui raha geelküünte peale kulutab, sestap pole siinsetel tehnikutel miski valemiga võimalik küünte tegemiseks vajalikku praktikat omandada. No eestis küünetehnikud reeglina ei tee 10-t muud asja kah, vaid panevad küüsi päev läbi. A siin teevad päev otsa a la soenguid ja siis õhtul panevad ühed küüned kah. Teine lugu on see, et kuna materjal kallis, siis ei raatsita ju seda geeli ometi paksult sinna küüne peale laotada. Mul jäi suu lahti, kui tädi mingist küünelaki purgist imeõhukese kihi küüne peale tõmas ja selle siis lambi alla käskis panna - no meil käib sihuke kiht geeli ALLA. A siin seesama kiht osutusgi geeliks (naerukoht). Tädil endal olid mingid imeõhukesed pastmassist latakad, lakk otsete pealt maha kulnunud - no mul tuli kananahk ihule, kui ma mõtlesin, et nyyd tehakse mulle kah sihukesed... Tädi muudkui kiitis õhukesi küüsi - oi kui kaua kestavad. Kestavad jee - täna Steffik natuke hambaotsaga riivas ja küüs on killustunud. Jube värk! Kõik tuleks sundkorras Eestisse koolitusele saata.



Ja oleks, nad kurinahad, siis vähemalt intelligentsed...

Very cool!

Õpiks kah sihukese kunsti selgeks, ja hakkaks elukutseliseks paroodiavideode tegijaks... http://www.youtube.com/watch?v=xkUvR_lsass

Harjutused sabale e. proovime lugejaskonna südameid võita.

Küll ma olen ikka armetu näljane sitarott. Kriu-kriu. Ja kõik maailma mehed on ilged pasavasikad, viu. Samas kui teisest otsast vaadata, siis ma olen jube lahe ka - omamoodi. Kui ma vaid ei oleks sihuke saamatu, kole ja loll. Aga süüdi on kuri saatus. Ja ma olen ikka nii jube õnnetu, et nutt tuleb peale kohe. Ja mitte millegagi ma kunagi hakkama ei saa. Öhääääää.... Ja raha mul ka ei ole mitte sentigi, sellepärast et kas te kuradi orikad teate, mis basseini kütmine talvel maksab???? Aga teate, kui ilus hing mul on? Te, tõhud, ei tea, sest ma oskan seda varjata. Sest nii ilus hing ei ole mingisuguste alatute ja ülekohtuste inimeste lörtsida. Eelarvamusi mul ei ole mitte mingisuguseid v.a. see, et kõik suure ninaga mehed on matemaatikas kohutavalt saamatud ja palk on neil ka väike.
Nüüd ma lähen ja karjun natuke oma koera peale, sest ta, kuradi debiilik, on nii rõõmus ja õnnelik kogu aeg. No ma ei või vaadata, kuidas mõnel kogu aeg hästi läheb...
Üldiselt ma muidugi tapaks ennast ära hea meelega, aga ma ei saa, sest surnud peast ma ju ei näeks, kuidas teil, faking tainapeadel, minust kahju hakkab...

P.S. Ma ei prentendeeri mitte millelegi, ega mitte kellelegi. Isegi Nobeli rahupreemiale mitte. Aga igaüks, kes ennast ära tunneb, on ise süüdi.

Moosimine käib.

Preagu on töö juures rasked ajad. K6igile tuleb diplomaatiliselt seletada, miks ma jaanuari alguses töölt lahkun. Diplomaatia puuduseks on muidugi see, et siis arvatakse nagu ma oleks veel äraräägitav. Täna näiteks hakati juba lausa palgat6usu pakkuma! Kui viitsiks, siis saaks nyyd hinda k6vasti ylespoole kruvida. Aga ma olen kauplemise koha pealt täiesti lootusetu juhtum. Mistahes hinnast on kysimus (näiteks turul), ma ei tingi kunagi. Kui hind sobib, siis ostan, kui ei sobi, siis leiame mujalt sobivama. Sama ka tööga - tingima ma ei hakka. Vased vennikesed-ylemused siin muidugi ei näeks üldse nii palju vaeva, kui and teaksid mis palganumbrit mulle teises kohas pakutakse...ma ei saa neile öelda ka, muidu nad läheks peldikusse nutma.

Aga teisest kyljest - yleislääkäri ja diplomaatia on kah sihuke s6napaar, mille peale need inimesed naeravad, kes mind tunnevad ;-) No yhes6naga, kui ma just kedagi otseselt perse ei saada, siis ma olen juba ylidiplomaatiline. Täna ma ei ole kohe YLDSE leplikus ega kompromissialtis meeleolus...

Sensatsioonilised uudised.

Artiklit paraku ei lugenud, aga pealkiri oli muljetavaldav.
Ma siis kelgiks ka väheke, et mitte sita pealt riisutuna näida: ma ükskord s6in v6ileiba telekat vaadates. Aga see pole veel sugugi k6ik: ma tean lausa yhte meest, kes sai sydameinfarkti herneid süües...

Rikkiläinud grammofon.

Täna viskas totaalselt kopa ette tööjuures l6unasöögilauas. Nimelt on arstidel heaks tavaks pärast roa manustamist niisama väheke veel istuda ja juttu puhuda - no ega ju mujal kolleege suurt ei näe, kui just seal sööklas l6unavaheajal. Minu ylemusel on selline komme, et IGA JUMMALA kord ta siis l6puks ohkab ja ytleb sellise vaikse m6tiskleva häälega: "Na joo, pitäiskö sitten nyt mennä.... " ja siis vastav töö nimetus mida ta tegema läheb. Erandeid ei ole. Sama lause iga jummala päev samas kohas sama inimese suust. Samasuguse näoilme ja intonatsiooniga. Mitte yhtki k6rvalekallet iialgi. No kas teda ennast ära ei tyyta, vabandage väga???

Najooo, tea kas ma peaksin nyyd ka blogimise asemel tööle hakkama...

Hiljem täiendet: Mis puudutab Soome juhtimisstiili yleyldisemalt, siis selle kohta ma kirjutan eepose ykskord.

Lapsemõistus sünnist surmani.

Tänu Postimehe inimestele, sain täna jälle kõva kõhutäie naerda. Soomlane on ikka soomlane.
No miskipärast tuli mulle meelde lapsepõlv. Nimelt olin ma umbes 5 aastane, kui kõndisin Taebla vahel ringi ja üritasin koeri teineteisest lahutada. Nimelt olin ma jummala veendunud, et isane koer teeb emasele suurt ülekohut, kui tollele selga ronib ja seal koogutama hakkab. Omast arust ma päästsin emast... kuigi tundus kummaline, et miks too nii rahulolev on... No õnneks polnud toona lastel mobiiltelefone, mine sa tea, äkki oleksin muidu kah 112 helistanud...

Õnneliku lõpuga lugu.

Üks lugu jäi mul kunagi lõpetamata... ja seda selgelt omaksupüüdlikul süül. Nimelt pole ma 100% veendunud, et arvutite garantiiremondiga tegelevad tüübid kogemata mu blogilehekülgedele ära ei eksi.
Steffik oli suutnud nii tõhusa lühise tekitada, et arvuti ei võtnud mitte ühtegi laadijat taha enam. Garantiiremonis muidugi sellest ei kõssatud, et laadija juhe läbi näritud ja asi õnnestus - läpparil vahetati emaplaat välja ilma kõige pisemagi mokakobinata, tasuta ja suht kiiresti (nädalake läks vist).
Steffiku soetamise otsesed kulud olid 2600 krooni. Arvutage ise, mis võiksid olla taksi soetamise kaudsed kulud juhul, kui läppar ei kuulu garantiiremonditavaks ;-)
Mis on selle loo juures aga kõige suurem õnn - Steffik elus ja terve. Kuulsin tuttavalt, et üks taks oli hiljuti surnud juhtmenärimissurma...Mitte küll kohe, aga 2 päeva pärast elektrilöögi saamist - ilmselt südamekahjustuse tõttu.

Panin kitse.

Nojah, täna sai siis ära tõestatud, et ma olen tõepoolest kaljukits. Vanas eas mööda püstloodis kaljuseina üles - no problem. Süda tahtis küll poole tee peal seisma jääda, aga mitte füüsilisest pingutusest, vaid surmahirmust. Kusjuures ise ma surma ei karda, aga hirmust Steffi surma ees.
Väike on pragu mägironimisest väsinud ja magab mul süles.... Mina nutan.
Noh, ilmselt jäävad need ilma-rihmata-olemise-harjutused siiski hilisemasse perioodi. 6-kuusel koeral ikka tite mõistus veel.
Kavatsesin täna ujuma minna, aga nüüd mõtlen, et liigne sport on ju kah tervisele kahjulik. Pealegi - mis ma siin Soomes oma hea vormiga peale hakkaks...pärlid sigade ees.

Pidu!

Homme on Steffi sünnipäev. 6 kuud ja 6,7 kilo. Praeguse seisuga pääseks lennukisse küll... (pildil minu selja taga avanev aktuaalne kaader - on ikka muutunud väheke 4 kuuga, kuigi samasugune takjas ikka)

Stereotüüpidest.

Sõbrants Saksamaalt saatis mulle jaapani IQ-testi, mida pidavat seal maal rakendatama testimaks inimeste sobivust IT-alasesele tööle. Istusime siis üksõhtu haiglas kahekesi valves - mina, kui haigla varlvearst, ja üks noor BLOND tibi, kui Tervisekeskuse valvearst, ja üritasime mõistatust lahendada. No ma ütlen kohe ära, et haigla arsti IQ oli allapoole igasugust arvestust - punnita palju tahad, tolku mala. TK valvearst seevastu lahendas ülesande mängleva kergusega.
Tänu blogilugemisele siis selgus täna ka diagnoos:
P.S Kes asjast huvitet ja julgeb oma vaimseid võimeid testida, saatku mulle oma meiliaadress putkavaht@luukku.com. Teine variant on muidugi ajude kompuutertomograafia - vaadata järgi, kui suured ajuvatsakesed on...

Eksistentsiaalne vastus.

Laupäev. Lumi on maas. Eile öösel sai magatud ainult 1,5 tundi, sest varajastel hommikutundidel pidin ma 18-aastase noormehe häbemekarvu pintsettide abil kilekotti toppima. Igal lollil oma lõbu - normaalsed inimesed jõid samal ajal. No vähemalt ei teinud ma seda päris vabatahtlikult vaid politsei ähvardusel.
Istume Päikesejänkuga MSN ja arutame, kas Killozap on tegelikult ka olemas? Jõudsime just järeldusele, et ilmselt ei ole - tegu lihtsalt kirjandusliku eksperimendiga. No ei ole me kumbki näinud 30-aastast meest, kes püsiks aasta aega vallalisena turul - sihukesed lähevad ju nagu soe sai. Pealegi keeldub ta ilma ühegi vettpidava vabanduseta meiega koos kõrtsi õlut jooma tulemast...
Järgmisel nädalavahetusel on Kaderi juubel. Siinkohal ma tundsin praegu, kuidas mu kõhus üks maksarakk kannatamatult niheles...
Steffik õõnestab järjekindlalt minu alustalasid. Nimelt avastas ta täna, et lisaks plastmassist käetugedele, on minu arvutitooli riidest osa kah täitsa näritav kraam.

Ropp Roog

Mehed, hoidke alt! Roog valmib nobedasti.

Reisile koeraga.

Päikesejänkult sain hea idee - Kanaari saartele võiks ju hoopis oma vanemad kaasa võtta. Noh, eraldi toas muidugist ja äkki isegi eraldi hotellis? Äkki isegi eraldi saare peal? Sel juhul muidugist tuleb ka Steffik kaasa võtta sest jätta pole teist kusagile ja ega tegelt ei tahakski ilma temata olla nii kaua. Tutvusin Finnairi koertelennutamise eeskirjaga. Tuleb välja, et alla 8 kilosed loomad võivad olla salongis. Üle 8 kilosed topitakse kuhugi "rahti" - kõlab kurjakuulutavalt. Õnneks Steffik on sihuke rändur-koer nagu ma isegi ja pikkade laevareisidega harjunud (nahk EI muutu liiga kuivaks). Samas pole mul õrna aimugi, mitu kilo taksi mul kodus leidub, sest põrandakaalu patareid on tühjad ja uusi tuleb kuskilt espetsiaalsest elektroonikapoest otsimas käia (kes, krt, selle peale tuli, et sihukesi imevidinaid sinna sisse toppida???). Niisiis ripub Steffiku saatus maa ja taeva vahel praegu - kas saab meiega koos salongi, või läheb "rahti".
Ma ei saa endiselt aru, miks koer-reisijaid diskrimineeritakse. Väike kutsu häirib ümbruskondseid tunduvalt vähem, kui mistahes inimlaps. A kui mul on ka näiteks titeallergia??? Ja paluks kõik üle 8-kilosed lapsed pakiruumi toppida ja mitte lasta lennuki salongi.

Sotsioloogiks sündinud.

Hääletuse vahekokkuv6tted:

50% eesti meestest kannatab potentsiprobleemide all ja teine 50% seksuaalse rahuldamatuse all. Suurim osa eesti naistest seevastu kannatab kroonilise rahapuuduse all ja need, kellel oleks raha, ei leia mitte ainsatki eskortteenust pakkuvat firmat - teenindava personali puuduse t6ttu.

Asi paistab olevat selge nagu seebivesi, ning p6hjendab ka ära, miks turule sihuke kummaline värdmoodistis tekkis.

Elust enesest.

Haiglas lamab ravimatut kasvajat p6dev mees. Patsienti külastab tema poeg, kes on tuntud sünoptik. "Kui kauaks isale on veel päevi antud?", küsib ta raviarstilt üsna oteskoheselt. "No seda on väga raske ennustada..", vastab too. Sünoptiku näole ilmub empaatiast pakatav ilme: "Ja-jah, ma tean küll, et ennustamine on t6epoolest väga raske töö...", noogutab ta m6istvalt.

Kui loosiõnnetus peaks soosima.

Möödund pühapäev esines saates "2 takti ette" minu nõbu. Ei-ei, mitte Kader vaid üks teine. A ma ei saand talle SMSi teel toetushäält anda, sest saatejuht Tanel Padar ütles, et mind võidakse selle eest karistuseks Enrique Iglesiase kontserdile saata. No selle kotserdi kannataks ohtra alkoholi mõjul ehk veel välja, aga paketti kuulub ka see, et ma peaks selle tüübiga lausa kusagile lava taha kohtuma minema!!!! No tere tali. Mis see tüüp head on teinud, et ta minuga kohtumist väärib? Pealegi on see vist nii mõeldud, et kohtumine oleks Iglesiasele tasuta. Kes nii haigele mõttele tuli? No minu SMSid jäid suures hirmus saatmata kõik. Nõbu ei saand muidugi seetõttu edasi kah.

Yleislääkäri seadused:

Kui te tahate, et mõni noormees teid kohvile kustusks, siis minge supermarketisse tomatit ostma kõige vanemate ja lohvakamate teksadega, meikimata ja äramagatud soenguga.
Töötab, just proovisin.

Ühised huvid.

Steffile meeldib ka film "The Safety of Objects"...

Uus kints plaanis.

Kas keegi märtsis kuhugi soojale maale ei viitsi tulla? Mõtlesin just, et teeks pulli ja trafaretti ja läheks miskisse jaburasse kohta, nagu näiteks Kanaari saared. No pea-asi et oleks miski soe koht kus õlut lakkuda. Mul tavaliselt saab märtsi keskpaigaks talvest totaalne siiber ette, aga meie kliimas tuleb ju kevad teadagi millal...
No nagunii ei tule keskit, a ma mõtlesin et viisakuse pärast hõikan enne oma blogis maha, kui jälle trip.ee kaudu kaaslast otsima hakkan... Suvel sai nii tehtud ja ei kahetse.
Amsterdami reis maikuus muidugi toimub ka raudselt.
Üleüldse ma kavatsen terve nädalivahetus igast reisiplaane teha ja hotelle broneerida jne. Kuigi täna oli esimene päev pärast puhkust, kus ma ennast tööl normaalselt tundsin, ikkagi vist miski puhkusesõltuvust tekkinud. Paistab et see ongi minu käesolevast töökohast lahkumise peamine põhjus - et saaks palju raha ja palju vaba aega reisimiseks. Tea, miskipärast mul on tunne, et just nüüd on õige aeg elamiseks, muidu võib varsti juba hilja olla.

P.S. kuna mul on kuri kahtlus, et kõik inimesed ei saa Medones tööl oleva arsti palka, siis rahalises osas ma võtaks enamiku kulusid enda kanda. No selles mahus, et viisakas tundub ja kellelgi piinlik pole. Mul pole jummala eest tulevikuplaanis pururikkana kirstus lamada, raha on ikka söömiseks ja joomiseks mõeldud.
Kusjuures ma ei otsi miskit eskortti (naerukoht), sest milleks metsa puid vedada. Pigem ikka miskit endasarnast lahedat tipsi. Kuigi ka meessoost SÕBER/MÕTTEKAASLANE oleks igati teretulnud, aga sellist ma jäängi nagunii elu lõpuni otsima. Või sitta ma siin enam midagi otsin - kelle olemas olematusega ma juba ammu leppinud olen.

Suund on õige, aga laeng on vale.

Seoses minu uue äriplaaniga külastasin ka saiti, kust idee kopeeritud.
Esimene asi mis silma torkab, on kohe see, et kogu projekt on täielikult meeste poolt algatatud ja ühtki naist pole konsulteeritud. Puhtmehelik lähenemine asjale, naiste psühholoogiast pole tegijatel õrna aimugi.
Tegelt ma muidugi ei tahaks oma ärisaladusi nüüd reeta...aga kommenteerin siiski väheke.
Kulla tyybid, kas te tõesti arvate, et naistele läheb peale idee: "Palun väga, siin on kogu vabariigis tuntud 5 tola, kas tahate olla üks nende klientidest?"
Tuleb luua palju laiem andmebaas ja iga inimese kohta ainult üks ala, milles tema on spetsialist. No see pole ju usutav, et üks inimene saab olla spetsialist autoremondis ja massaazhis. Kui te ise nac mõtlete, siis see on ju üsna haige, et autot remontinud mees tuleb teid masseerima. Kui naine köhib välja sihukest pappi massaazhi eest, siis ta tahab vähemalt ETTE KUJUTADA, et seda teeb massaazhispetsialist, mitte kinokriitik ega torumees. Onju.
Teine asi: ükskõik kui abielus ja/või impotentsed te olete, naistele ei tohi muljet jätta, et igasugune romantiline suhe on 100% välistatud. Kurat, tegelikus elus te oskate naisi lollitada. Miks siis raha eest ei või? Mida naiivsemalt see naine teist sisse võetud on, seda rohkem teenust ta ostab - sattub lõpuks sõltuvusse lausa jne.

Ja veebilehekülg võiks ka asjalikum olla. Muidu ma ei julgeks küll IT-meest tellida. Pealegi ei sobi kalleid tunnihindasi küsida saidil, mis on väga odava ja kodukootud väljanägemise/sõnastusega.
Kogu saidi kohta võib kokkuvõtlikut öelda, et ebaprofessionaalne nagu eestlaste versioon kuulsast õnnerattamängust "Pole Tshudes". Mingid viis tyypi tulid kokku ja mõtlesid, et hakkame roppu pappi tegema. Idee toores ja teostus allapoole arvestust.

Raha vedeleb maas...

Vaatan parasjagu ETV-st saadet "Paar", kus miski meestelaenutuse esindajad oma firmat tutvustavad. Idee on geniaalne, aga teostus nõrgemast nõrgem. Tüübid väidavad, et neilt saab naisterahvas abi arvuti remontimisel, riiuli parandamisel kui ka sel juhul, kui vajatakse kaaslast. Firma 10 päeva vana. Stuudios istub paks tüüp, kes väidab, et ta pakub OSALIST eskortteenust, kuna on abielus. Samas tunnistavad tüübid, et eskort on just see, mida kõige rohkem küsitakse.
No tule taevas appi! Ma pole selle üle varem mõtteid mõlgutanud, aga siin on ju tegemist täiesti tühja turunishiga. Pole olemas Eestis sihukest firmat, kust naine saaks eskortteenust. Või hoidku jumal, midagi veel enamat. Ma kujutan ette et minusuguseid heal järjel olevaid üksikuid tibisid on eestis nagu murdu, kes köhiks pappi välja küll, kui meeskaaslast vaja. Minust saaks ilmselt selle firma kuldklient, kui seal miskeid asjalikke tüüpe ka renditaks.
Siinkohal on vist sobilik eelnevate posituste valguses teha teatavaks, et nagunii on mul plaanis mingil ajahetkel meditsiiniga lõpparve teha ja eraettevõtjaks hakata. Senini olen peamiselt mõtteid mõlgutanud oma restorani/kõrtsi avamisest, aga nüüd sain siis veel ühe idee. Tegelt tuleks kiirustada, sest esimesena tühjale turule sisenejal on lootust hiigelloorbereid lõigata.
OK, kui võlad on makstud, ma panen paar kuud raha kõrvale, et oleks algkapitali ;-))))
Samas hakkasin mõtlema, et kui palju ma oleks nõus miski asjaliku (st. eelkõige intelligentse) meesterahva seltskonna eest maksma, et ta minuga koos näiteks kinno või kõrtsi tuleks, kui tõesti kaaslast vaja aga pole võtta (soomes ülitavaline situatsioon). No arvan et 300 - 1000 krooni tunnis vabalt. Ilmselt ikka nii, et kui pikemaks ajaks, siis soodsama tunnihinnaga ;-)
Kui ma oskaks, siis sätiks siia blogisse nyyd rahvahääletuse, et kui palju oleks naised nõus eskortteenuse eest maksma ja meestele, et kui suure rahasumma eest nemad sihukest tööd oleks nõus tegema. Peab vist Kaderi abi paluma.....

Päitsik puskis Punikut ja Punik sitahunnikut....

Meeleolu ahkkab rahunema ja otsused kypsema. Kui mind niimoodi kusetatakse, siis vastan samaga. L6petan jaanuari alguses töölepingu ja hakkan vahendusfirma kaudu oma tööj6udu myyma - väga kallilt. Sisuliselt tähendab se öötööd 3-4 päeval nädalas, muu on vaba aeg. Pikad töömatkad ilmselt, aga s6ita mulle meeldib. V6ib ka intensiivsemalt valvata ja pikemalt eestis olla. Niisiis jääb mul 2 kuud aega uut elukohta otsida ja kolida. Missuguses linnas see saab olema, pole praegu veel 6rna ainugi. Mis ma selle suure rahahulgaga peale hakkan, mis erasektoris teenib, ei teagi kohe mitte. maksan v6lad ära? Aga ylejäänud? Maksan hiljem.... Jutt käib viiekohalistest brutopalga summadest (eurodes);-) Noh, 6nneks on siin astmeline tulumaks, mis sel juhul ulatuks 42 %.
Igastahes on selge see, et kui ma nyyd kuhugi kolin, siis sellisesse kohta, kuhu ma jään mitmeks aastaks!!! Sestap olen ma väga valiv ja p6hjalik. Korteriomanikelt n6uan enne yyrilepingule allakirjutamist psyhhiaatri t6endit. Lisaks kavatsn yyrilepingusse lisada punkti, et yyrileandjal on keelatud mulle igasuguste toodete reklaam ja myyk, samuti värbamis- ja kihutustöö.

Kusendunud olekus.

Täna l6unal keset tööpäeva sain sihukese telefonik6ne, et mul hakkas ninast verd jooksma selle peale. No mul pole vist vähemalt 10 aastat ninaverejooksu old.
Nyyd ma siis istun siin öövalves ja tunne on sihuke, nagu nuga oleks selga löödud. Just siis, kui tundub, et hakkab juba hästi minema...ehhh.
Nojah, igastahes on mul nyyd k6vasti peamurdmist eksistentsiaalsete probleemide yle. Väga palju ei julge pead murda ka, muidu hakkab jälle ninast verd jooksma. Peale iseenda pole mul ju siin 50 km raadiuses yhegi arsti vastuv6tule pöörduda kah ja iseendale ju ometi ei viitsiks öösel tööd teha.

Mälumäng.

Eile sain siis krediitkaardi väljavõtte möödunud puhkusenädalate kohta. Hämmastust tekitasid 2 asja: olin teinud makseid kohvikule Zum-Zum, mida minu meelest pole enam ammu olemas (selle asemel lokaliseeruvas Beer Places sai küll korra käidud). Teine asi oli lausa müstiline:

-90 Taevalik teenindus
-45 Taevalik teenindus
-90 Taevalik teenindus
-45 Taevalik teenindus

No mida kuradit! Keegi on vist minu krediitkaardi numbri välja peilind ja teeb nüüd kurja nalja. Õnneks meenus mulle enne panka helistamist tormiline reedeõhtu Club Angelis.
Samuti järeldan ma sellest loetelust, et ma olen poole rohkem õlut joonud, kui minuga kaasas olnud isik.

Who the fuck is Amy Winehouse???

Iga jummala päev loen ma paratamatult Postimehest miskeid uudisnupukeste pealkirju kellestki LAULJA Amy Winehousest, kes on pideval pilves või umbjoobes. Miskipärast ei ole ma sellest inimesest lauljana ABSOLUUTSELT mitte miskit kuulnud - mitte ühte laulu ei tea ja mordu ka täitsa võõras. No kas Britneyst ja Beckhamitest pole tõesti enam midagi kirjutada, et hakkame nüüd lausa ise kuulsusi välja mõtlema? Äkki oleks korrektsem Amy nimetada hoopis tavaliseks narkar-joodikuks, kes on teatud ringkondades tuntud ka lauluoskuse poolest. Ja mitte kirjutada temast enam!

Jõulupost.

Sel ajal kui normaalsed inimesed saavad jõulutervitusi (või ei saa), tuleb minu meilboksi järgmine kiri selle erafirma ülemuselt, kus ma teen vahetevahel valveid - täpselt nii palju, kui ise heaks arvan, miskit siduvat kohustust pole:
"Tere Liina! Vaatasin, et sa oled tavaliselt ikka iga aasta jõulude ajal valves olnud. Tänavu sa pole veel ühtki valvet võtnud - kas sa ei tahagi tõepoolest ühtegi RAHAROHKET jõluvalvet teha? Aga kuidas oleks aastavahetuse valvetega?"
No põhimõtteliselt ma oleks äkki isegi tõepoolest kaalunud mõne jõuluvalve tegemist - nagunii ei arva ma sellest Jessukese sünnipäevaprallest mitte halligi. Aga pärast sellist kirja, mitte mingil juhul. See on ju väljapressimine! Mis õigusega tuleb mingi vend ja ütleb mulle, et seetõttu, et mul pole iial pühade ajal vabu päevi olnud nagu kõigil normaalsetel inimestel, ei oma ma ka sel aastal õigust väljateenitud puhkusele. Tüüpiline! Keegi ei ütle sulle aitäh, et sa eelmisel aastal jõululaupäeval ennast sõimata lasksid, sel ajal kui teised kodudes kuuse all pekki näost sisse vitsutasid, vaid vastupidi. Pigem nagu koputatakse südametunnistusele - kuidas siis nii, et tänavaasta tahad sina ka pekki pugida! Milline jultumus! Marss tööle, et sommidel oleks keda süüdistada, kui jõululaupäeval pask lahti läheb ja arst sinna näppu ette ei topi, et kodanik saaks nagu kord ja kohus jõuluroogasid vitsutada.
Siinkohal mainin veel seda, et olles eelmine aasta vabatahtlikult 24.dets valves, ei pääsenud ma 25.dets koju, sest mitte ükski laev ega lennuk ei sõitnud (miks ei ole laevnikel missioonitunnet??), sestap kössitasin ma 26.dets. hommikuni ihuüksinda siin Soomes. 01.jaanuari öösel aga haigestusin ma ise sellesse samasse kõhutõppe, mida kallid pärismaalased mulle jõululaupäeval usinalt demonstreerimas käisid (iga lapski siinpool lahte teab, et see pole ravitav, vaid läheb niisama üle, aga kellegi peal peab ju oma meelepaha välja elama).
Unustage ära minu jõulu- ja aastavahetuse valved sel aastal!!! Aamen.

Maksahaigus.

Väsimus ruulib täiega. Täitsa ühtäkki ja jummala lambist tuli tänavu see igaastane pimeduse ja meeleolulanguse jama. Tööl olin päev otsa kuri kui kurat, mis on igati loogiline, sest juba lapsena lugesin raamatust "Kolm meest paadis", et raske maksahaiguse esimene sümptom on täielik vastumeelsus mistahes töö suhtes. Jõulust ei suuda kuidagi unistama hakata, sestap katsun järgnevad kuud vastu pidada unistades puhkusest kevadises Amsterdamis. Hakkangi vist juba hotelli otsima...Üksi on muidugi igav minna, sestap võivad muidugi kõik, kes viitsivad, liituda.
Arstidepuudus on siinkandis endiselt suur, sestap pole nagu enne kevadet erilist lootust vabu päevi saada. Miskipärast oskan ma tunniajalise täpsusega ette ennustada, millal mind tabab raske haigushoog, mistõttu olen sunnitud haiguslehele jääma... haigus kestab kusjuures vastavalt sellele, kui palju ülemääraseid st. mittevabatahtlikke valveid mulle kaela sokutatakse. Muidu hääletaks jalgadega, aga tahaks ikka märtsini vastu pidada, et anestesioloogi elukutse kah oman nahal järgi proovida. Siis teen vist põhimõttelise otsuse, kas minust saab noor pensionär või miskit muud. (Pensionär tähendab seda, et ma lõpetan enda arendamise ja stagneerun. Rahalises mõttes ilmselt võidaks selle lükkega kõvasti.)
Asutuse jõulupeole ma sel aastal vist ei lähe. Kalkuni tellimist siiski veel kaalun. Aastavahetuse veedan sel aastal ilmselt Soomes ja ootan külalisi, keda ei tule.
Kusjuures arumaisaa, mis värk see on, et mida pimedmaks väljas läheb, seda rohkem hakkavad soomlased mulle närvidele käima. Kaamos nazõvaajetsa ilmselt. Noh, igastahes pole mul kõige vähimatki tahtmist kedagi maha lasta - iseenast ammugi mitte.
Positiivset on siiski niipalju, et mul on koer, kes kuseb käsu peale, sõltumata sellest, kas tal häda on või mitte. Vot see on tase!

Minu isa.

Pingi seest kostab muusikat...

Puhkusest surmväsind.

Puhkus läbi ja nüüd 2 päeva aega ennast välja puhata. Sain lõpuks aru oma külalise peenest vihjest, et Shveitsis on kõik raadiomoderaatorid ..(piiks)..... ning eile öösel möllasin varajaste hommikutundideni Club Angelis - ikka kõige nähtavams kohas miski postamendi otsas. Tegin nimelt avastuse, et erinevalt enamikust baarikülastajatest, on minu kere küljes piisavalt kudet, mis tantsu meenutava kargamise ajal kaasa vibreerib ja tänu ohtralt manustatud alkoholile olin selle asjaolu üle maru uhke. Arste oli selles klubis peale minu veel vähemalt 2 tükki (tervitused!). Mingil hetkel tõstis minus taas pead endine suitsetaja ja mingite suvaliste äsjaleitud kaaslaste ärgitusel ronisin gaasikambrisse, mida nimetatakse vist suitsuruumiks. No midagi nii jubedat pole ma veel oma elus suitsetamisega seoses kogenud - ma ei pidanud seal poolt minutitki vastu ja veel ühe täiendava sigareti süütamnine oleks selle suitsust punnis ruumi ilmselt lõhkema pannud. Ilmselt ma ronisin seepeale tänavale tossama, aga täpselt ei mäleta ka - äkki jätsin üleüldse tegemata? Shveitslane sai igastahes kell 6 hommikul otse klubist lennuki peale pandud (tsekkinn oli õhtul tehtud) ja pärast seda pole temast miskit kuulda olnud. Ilmselt jõudis ikka koju oma suveniirlambaid täis reisikohvritega ja räägib parasjagu naisele, kuidas eestlased söövad ja joovad maru palju.
Täna siis tervise taastamine. Üle-eilsest bowlingust on kere suht kange, aga mäng vääris küünlaid. Kõige lahedam oli muidugi see, kuidas ma ome elu esimese bowlingupalli heitega sain kohe kõik kurikad maha ja 2. heitega samamoodi täistabamus. Kõik vahtisid silmad punnis peas, et see on ikka miski täitsa proff, kuigi tegelt oli lihtsalt algaja õnn. Samas ei saanud ma 2 järgneva mängutunni jooksul enam kordagi kõiki kurikaid 1. viskega maha. Ilmselt ei tohi ma seda sporti liiga palju harjutada. Teine variant on muidugi mängu ajal vähem õlut juua.

Vahereportaazh puhkuselt.

Kuuldused minu surmast ei vasta tõele. Kuigi maks ei pidavat valutama, on minul küll rõhuv tunne paremal pool roidekaare all. Noh, võib-olla ka ülesöömisest ja rasvumisest tingituna - minu puhul kaasnevad need alati liigjoomisele, ses mõttes ei saa ma kõhnuvatest alkohoolikutest mitte mütsigi aru. Samas, vaadates seda tavapärast maitsetut saasta, mis põhjamaalased endale näost sisse ajavad (lapi juust, karjala pirukas ja maitsestamata hapukoor), siis hakkaks vist oksele küll, kui alternatiive poleks.
Preagu istun Kuressaares Veski trahteris ja flirdin wi-figa. Minuga kaasas viibival shveitsi raadioajakirjanikul on samuti läppar õlletoobri kõrval ning hetkel konsulteerib ta Skype vahendusel oma vanemaid, kes plaanivad järgmisel suvel puhkust Põhjamaades. Õhus on tunda valmiva metsseaprae lõhna ja kõik on suhteliselt OK. Varsti tagasi hotelli, kus meid ootavad Steffi ja 2 eraldi asetsevat voodit (uudishimulikele). Steffikuga käivad praegu intensiivsed õppused teemal "Koeraga Kõrtsis" ja 2 tundi tagasi viibis temagi siinsamas koolitusel - hindeks sai 3+.
P.S. Minust on 1 nädala jooksul saanud "tuleneelaja" st. et euroopa tingimustes pole olemas toitu, mis oleks liiga tuline/terav. Ainuüksi "paljas kaun" (piri-piri?) suudab minus tärganud narkomaani üha kasvavamaid vajadusi rahuldada.

Hier, oben, wird Scheisse gemacht. (Siin, üleval, tehakse sitta.)

Mõned turistid on Toompea vaatamisväärsustega tutvudes päris terased ;-)

Liiga suur?

Räägivad, et kõik taksikoerad ei ole ühtmoodi head...

Yleislääkäri ootab külalist.

Juhul, kui nälg siiski näpistama kipub, võib koju pizza tellida...

Sisekujundaja

Siin on siis resultaat:

Mööblitisler.

Tänane õhtupoolik sai siis sisustatud sellega, et tegin rohelistest toolidest siniseid toole. Palun väga, enne ja pärast:

Lapsesuu.

Täna ma sain tunnustuse osaliseks. Autoriks 6-aastane Soomes elav eesti tüdruk. "Tead, sinu juures on palju toredam külas käia, kui soomlaste juures, sellepärast, et soomlaste juures peab alati soome keelt rääkima...". Mulle kompliment meeldis. Haruldane oskus IGAS inimeses MIDAGI positiivset näha ja teda tunnustada.
Mis tegelt lapsesuud puudutab, siis mul (ja samuti Kaderil) on veel ära märkimata Mihkli kild sellest nädalavahetusest, kui me kogu suguvõsaga tädi sünnipäeval olime. Nimelt ärkasin ma hommikul selle peale, et köögist kostus peenike lapsehääl, mis kordas äärmiselt tungivalt küsimust: "Kuule, mis selle Steffi nimi on?".

Hinnaliider.

Helsinki kesklinnas leidub hotelle, kus wi-fi kasutamine hotellitoas maksab 15 (viisteist) eurot TUND. Uskumatu, aga t6si.

Tilk t6rva.

Ykspäev helistas mulle minu üürikorteri omanik ja küsis, kas ta v6ib järgmisel päeval läbi astuda, kuna tal olevat mulle "üks huvitav jutt". N6ustusin ilma pikemalt m6tlemata, samas käis endal sydame alt läbi külm jutt - kuidagi pahaendeliselt k6las see "huvitav jutt". Kaalusin peas k6ikv6imalikke versioone, millega ma oleks v6inud naabreid voi korteriomanikku pahandada, aga ei meenunud nagu ühtegi pattu, mis oleks v6inud l6ppeda suulise noomituse, rahatrahvi v6i korterist väljat6stmisega. Igastahes olin ma saatusliku kylaskäigu lähenedes parasjagu paanikas - krt, nii tore korter ja nyyd tahetakse välja t6sta....
Uksekell. Kokkulepitud ajal.
Lähen avama ja oma suureks üllatuseks leian trepilt korteriomaniku, kellel on kummagi käe otsas suur reisikohver. "Issake,ta on oma mehega tülli läinud ja kavatseb nüüd minu juurde kolida!", oli esimene m6te ja jälle käis kylm jutt minu kerest läbi. Keskendusin oma l6ugade kokkusurumisele, et karp lahti ei vajuks ning siirdusime elutuppa kohvilaua taha. Perenaine oli kuidagi ebailev ja rääkisime Steffikust, ilmast ja tervisest. Korra juba mainisin, et mis huvitav asi sul siis oli, aga tema tegi näo nagu poleks kysimust kuulnudki. L6puks olid k6hud teest punni kaanitud ja Steffit väntsutatud nii kaua, et hakkas juba imelikuks minema (mitte Steffik vaid situatsioon). Siis haaras tädi yhe kohvri sylle ja tegi piduliku sissejuhatuse: "Kuna sa oled siin piirkonnas v66ras ja kindlasti tunned ennast aega-ajal pisut üksildasena, siis ma m6tlesin, et äkki oled huvitatud uute inimestega tutvumisest..." No nyyd käisid mul vaheldumisi nii kylmad kui kuumad jutid igalt poolt läbi, sest ma olin surmkindel, et juhtunud on maailma k6ige hullem asi - minu korteri diivanil istub jehoovatunnistaja v6i m6ne muu usulahu liige, kes teeb usinat värbamistööd. Aga ei! Ikka ei arvanud ära milles asi. Värbamine kyll, aga tädi ihus hammast mitte minu hingele, vaid hoopis minu rahale. Nimelt ei piisa tädile minu poolt igakuiselt makstavast 500-eurosest üürirahast, vaid ta loodab, et ma asun ka tema äriprojekti sponsoreerima. Tuleb välja et tädi on innukas AMWAY toodete myygiagent, pealegi tuntud kogu piirkonnas. See on miski sihuke kamp, kes ei piirdu ainult inimestele toodete kaela määrimisega, nagu näiteks Tupperware, vaid yritavad pyramiidiskeemiga rikastuda. Jutt, millega ajusid pestakse, on sihuke, et: "Tule meile tööle ja värba uusi liikmeid, siis saad rikkaks." Pyramiidiskeem yhes6naga, mis teeb selle loojad/asutajad t6epoolest rikkaks - teadagi kelle arvelt.
Tundsin ennast t6sise väljapressimise ohvrina - ei saa ju lihtsalt niisama pikalt saata inimest, kelle korteris sa elad ja kellega on edaspidigi kokkupuuteid. Minupoolne viisakas vingerdamine ja temapoolne viisakas pealetykkimine vältasid veel 2 ööpäeva. L6pptulemusena 6nnestus mul ennast 44 euro suuruse rahayhiku eest m6neks kuuks vabaks osta (selle raha eest sain näopuhastusemulsiooni ja kehakreemi). Nyyd elan siis pidevas uute rynnakute ootuses...

Relatiivsuse praktika.

Kuulsin raadiost m6tlemapanevat jutuheietust. Nimelt väitis keski teenekas naispensionär (ilmselt oli tal jube palju mehi old) sihukese tähtsa k6iketeadja häälega, et inimese paarisuhetes on järgnevad etapid: 1) abiellutakse ja saadakse lapsi, kasvatatakse neid yheskoos 2) lapsed on suureks kasvatatud, siis lahutatakse ja otsitakse omale partneriks nn. "m6ttekaaslane", kellega on siis nagu TEGELIKULT tore koos elada ja olla 3) siis kui unistuste mees sussid sirgu viskab, otsitakse omale veel keski kolmaski vanaduspäeviks (ilmselt see käib rohkem naiste kohta).
Hmm. Niisiis on selle teooria kohaselt automaatselt inimestesse sisse programmeeritud, et k6igepealt kukutakse kusagil 20-ndates esimese ettejuhtuvaga lapsi treima ja siis hiljem hakatakse m6tlema, et oot-oot, tegelt nagu polegi laste isa/emaga miskit peale hakata ja tahaks hoopis sihukest inimest, kellega oleks huvitav koos olla...
Tahaks siinkohal nina püsti ajada kangesti uhkustada, et küll mina ise olen ikka tark ja ettenägelik. Näe, otsustasin esimese etapi vahele jätta ja kohe sihukese tüübi leida, kellega oleks ühine m6ttemaailm jne. Aga tuhkagi! Ma olin lihtsalt 18-20 aasta vanuses nii jubeda välimusega, et mitte keegi ei viitsinud mu vastu huvi tunda. Ise ma oleksin maru innukas olnud (ja olingi!) esimese ettejuhtuvaga kodu mängima.
Teine m6te mis pähe tuli, on see, et 30-astasi vallalisi on oi-oi-oi kui palju. Enamik ilusad, targad ja head - kindlasti k6rgharidusega. Miks nad endale mehi ei leia? Sest k6ik nende väärilised mehepojad on juba h6ivatud. N6udmised seevastu on haritud preilidel k6rged. Nyyd ma kysin - kus on vastav meesteseltskond? K6rgharitud, ilusad ja targad - aga ei leia naist, sest latt on liiga k6rgel. Et ei k6lbaks iga mimm sihukestele meestele ja seet6ttu eelistaksid nad pigem yksindust kui lolli kodukana. Vot ei ole olemas sihukesi mehi.
Siit teen ma järelduse, et mehed on elukaaslase suhtes tunduvalt vähem valivad kui naised - piisab sellest, kui on enam-vähem. Nurinat v6ib p6hjustada ainult teatud vajaduste ebaregulaarne rahuldamine, k6ik muu on suht suva.
Aga milleks siis naised nii kohutavalt pingutavad oma välimuse ja k6ige muu nimel, kui meestel on tegelt suht suva? No aga Soome on ka edukas näide sellest, et ei peagi pingutama. Tsiteerides Askot, kes kommenteeris Helsinkis avanevat vaadet: "Ilusaid naisi poleks muidu üldse näinud, aga 6nneks taipasin ma Eestist Kaderi kaasa v6tta...". Ikkagi on igal soome naisel miski p6drapull ära kodustatud...

Vot sihukesed m6tted tulid pähe autoga s6ites.

Aga mina olen oma eluga igatahes rohkem kui rahul.

Ja 1 nädala ja 1 päeva pärast algab mul puhkus!

Vajatakse lapsehoidjat...

5-kuusele taksikoerale. Tallinnas, 28.oktoobril, nii umbes 3 tunniks.
Tasu kokkuleppel.

Daam koerakesega.

Seoses eilse shoppinguga tuleb tõe huvides siiski mainida, et ühe kleidi siiski ostsin. Näha juuresoleval pildil.
P.S. Leidke alumiselt pildilt taksikoer!

Leia kassidelt 10 erinevust!

Kui ma oma tädi sünnipäevapeole järgnenud hommikul üles ärkasin ja aknast välja vaatasin, siis avastasin, et seekord pole tegemist mitte tavalise pohmelliga, vaid mul on suisa õnnestunud endale tekitada alkohoolne nägemisnärvi kahjustus. Nimelt nägin ma asju kahekordselt - siin on teile pilt, mis mulle avanes:

Mania grandiosa.

Avastasin hiljuti, et Soome suurim kaubanduskeskus asub minu kodust 50 minuti mitsubishimatka kaugusel. Täna sisustasin siis suurema osa päevast keskusega seestpoolt tutvudes ning jäin ilma märkimisväärsest rahasummast. Seekord suutsin kingapoodidest mööda minnes silmad kinni pigistada ja endale korrutada: " sul on kodus vähemalt 3 paari saapaid, mida sa oled vaid korra elus kandnud...", ning tulin AUSÕNA koju niimoodi, et ei soetanud mitte ainsatki jalatsipaari ega isegi käekotipoegagi. Samas tabas mind vastupandamatu soov mööblit kokku osta ja nagu yleislääkärile iseloomulik - kui juba, siis hästi palju. Nüüd ma siis istun siin ja mõtlen, et kes, kurat, need 6 inimest on, kes selle köögilaua taga sööma hakkavad?

Mis maksab saiapäts?

Vot ei tea. Aga kihutamine Tallinnas Pärnu maanteel maksab 2100 krooni.
Rikkusin liikluseeskirja § 124 p. 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 74`22 lg.2 järgi.
Karistust raskendavad asjaolud (sangpommid): puuduvad
Karistust kergendavad asjaolud (veenev patukahetsuskiri): puuduvad
Lahendus äravõetud asjade, dokumentide kohta: Asju ja dokumente ei ole ära võetud (aitäh, et kõik isiklikud asjad jäeti mulle kenasti alles - ühtedest täpilistest trussikutest oleks küll kahju olnud, kui ära oleks võetud...).

Kader, sinder, tegi ees ja mina kohe järgi...

Kui nüüd ikka keegi kavatseb mulle kunagi kosja tulla, siis lugegu läbi ja õppigu pähe:


1. Kas sa said nime kellegi järgi?
Jah, minu vanemad panid mulle nime imetabase olevuse, Yleislääkäri, järgi. Nimelt on Yleislääkäri tegelik nimi Liina - nii nagu minulgi.


2. Millal viimati nutsid?
Üle-eile õhtul tuli korra pisar silma, aga see polnud kurbusest. Sattusin nimelt tööl olles psühhiaatria osakonnas suht eluohtlikku situatsiooni, mistõttu liigutuspisar tuli silma, kui kuulsin, et abivägi tuleb. Sel öösel oli muideks üleüldse sihuke kuuseis, et kõik hullud aktiveerusid - kes märatses ja kes nuttis.


3. Kas sulle meeldib su käekiri?
No vaadake ise - sellised mustad korrektsed hästiloetavad trükitähed nagu teistelgi blogijatel. Miks ei meeldi?

4. Mis on su lemmiklõunasöök?
Lõhe hommikul, lõunal ja õhtul.

5. Kas sul on lapsi?
Jah - mul on 5-kuune taksikutsikas Steffi. (Pildil on minu ema põsk, mitte minu oma)

6. Kui sa oleksid teine inimene, kas oleksid endaga sõber?
No oleks ikka. Ma olen praegu ka endaga sõber, muideks.

7. Kas oled tihti sarkastiline?
Vt. näiteks vastus eelmisele küsimusele.

8. Kas su kurgumandlid on eemaldatud?
Maha löön selle, kes mulle noaga läheneb! Õnneks kõik organid alles peale pimesoole ja veel ühe olulise mutri.

9. Kas sooritaksid benji-hüppe?
No see mutter on mul veel alles.

10 Millised on su lemmikmaisihelbed?
Need, mida olemas ei ole.

11. Kas seod paelad lahti, kui jalatsid ära võtad?
Ainult siis, kui niisama sikutades ära ei tule.

12. Kas pead end tugevaks?
Nigu härg. Kuigi mitte füüsiliselt.

13. Milline on su lemmikjäätis?
Enamik. Pea-asi, et oleks vaheldust. Nn. klassikalisi puhtaid versioone ei armasta, pigem ikka: shokolaadi-banaanijäätis vahvlitükkide, virsiku-mangomoosi ja jogurtiglasuuriga

14. Mida märkad inimese juures esimesena?
No välimust märkan ikka esimesena. Iseasi, kas sellel ka miskit tähtsust on.

15. Roosa või punane?
Punane.

16. Mis sulle enda juures kõige vähem meeldib?
Laiskus ja lõputu söögiisu.


17. Mida igatsed kõige rohkem?
Vot ei ütle.

18. Millise asja ostsid endale viimati?
Viimane ost oli eile - lauamikrofon arvutile. Endale ostsin kaapelikortti ja Soomes ETV vaatamise võimaluse (4.50 eurikut kuus).

19. Mida hetkel igatsed?
Sedasama, mida ma kõige rohkem igatsen. Vt. üle-eelmine küsimus.

20. Mida viimati sõid?
Ploomikooki (ise tehtud: low fat, no sugar).

21. Mida hetkel kuulad?
Taksikoera ähkimist (ta üritab mul sokki jalast ära kiskuda).

22. Kui oleksid rasvakriit, siis mis oleks sinu värv?
Punane.

23. Lemmiklõhn?
Miski hea meesteparfüüm muidu kah atraktiivse meesolendi küljes. Meeldivad ka piibelehe ja sireli lõhnad. Grillkanal pole samuti viga.

24. Kellega telefonis viimati rääkisid?
Miski ravimfirma agent, kes moosis minult kohtamise välja.

25. Parim spordiala, mida telekast jälgida?
Mälumäng. Muud sporti ei vaata.

26. Su juuksevärv?
Kirju ja vaheldub tihti. Hetkel oranzhikaspunane koos valge laigu ja musta salguga.


27. Su silmade värv?
Pruunid.

28. Kas kannad kontaktläätsi?
Tuleb ette. (Nicht immer, aber immer öfter)

29. Lemmiktoit?
Küpsetatud lõhe kukeseenekastme ja ahjukartulitega.

30. Kas õudusfilm või film õnneliku lõpuga?
Hmm, õudusfilmid on ju ka enamasti õnneliku lõpuga. Mulle meeldivad üleüldse lahtised otsad - et jääks oma fantaasiale ruumi.



31. Mis filmi viimati vaatasid?
The Safety of Objects (Tulevaisuus on huomenna). Erinevalt Boratist, asjalik film. Eriti meeldis see koht, et kui jumala poole palvetad, siis ole oma soovidega VÄGA TÄPNE, sest jumalal on kummaline huumorimeel. Noh, mina ise muidugi väldin igasugust seksi Jeesus Kristuse ja sarnaste tegelinskitega ning minu piibel on Kivirähu "Ussisõnad", sestap mõjub mulle igasugune jumalateotus äärmiselt värskendava ja teretulnuna. Aga see on teemast mööda nüüd.

32. Mis värvi pluusi hetkel kannad?
Punast.

33. Suvi või talv?
Suvi.

34. Kallistused või suudlused?
No ega ikka ainult nendest ju ei piisa?

35. Lemmikmagustoit?
Omatehtud tiramisu.

36. Mis raamatut hetkel loed?
Lääkärilehti ja Duodecim on öökapil. Raamatut hetkel ei loegi, sest kirjutan blogisse vastuseid küsimustele.

37. Mida su hiirematt kujutab?
Mul on neid praegu laual 2 tükki: üks kujutab musta värvi geeliga täidetud randmepatja (seda ma kasutan hiirematina). Teine kujutab 2 meest - üks vibu ja teine mõõgaga. Meeste alla on kirjutatud: www.testosteroni.fi. Seda teist ma kasutan kohvitassi alusena.

38. Mida viimati telekast vaatasid?
MTV-st tuli miski ülijube saade: Parental Control. Nii jube oli, et jäin kogemata suu lahti vaatama, mis jänkid jälle välja on mõelnud.


39. Lemmikheli?
Anvar Samost ja Kalle Muuli kahekesi vaidlemas. Uniselt nohisev taksikoer. Kolin, millega õlu minu kurgust alla voolab.

40. Rolling Stones või The Beatles?
Beatles.

41. Mis on kõige kaugem riik, kus oled puhkamas käinud?
Konnaõgijate kodumaa vist.

42. Kas sul on mõni eriline oskus või anne?
Oeh, mul on neid palju. Rahakulutamise oskuselt vist naljalt võrdväärset ei leia.


43. Kus sa sündisid?
Tartus. Sünnitusmajas.


44. Mitu istessetõusu suudad kahe minuti jooksul teha?
Ma ei allu provokatsioonidele.

45. Millal tutvusid viimati uue inimesega?
Ma tutvun iga päev uute inimestega. Mainimist väärt tutvus oli üle-eile.

46.Ütle üks blogija, kellega kohtuksid reaalelus?
Mul pole kellegagi kohtumise vastu miskit, aga eriti tore oleks muidugi neid inimesi kohata, kes minu blogirullis (vt. paremale) on... Kunagi tahtsin isegi blogijate kokkutulekut korraldada, aga paraku ei tahtnud mind mitte keegi näha. Noh, that`s life. Igastahes ma ei nutnud sellepärast mitte üks pisar.

47. Üks blogija, kelle blogi võiks avaldada raamatuna ja sa ostaksid?
Kui killozap avaldaks oma blogi raamatuna, siis minul läheks küll süda haledaks selle jutu peale, et ta ei leia omale rahapuuduse tõttu naist, mistõttu ma kindalsti ostaksin selle teose, lootuses, et seeläbi tema majanduslik olukord paraneb.

48.Kes oleksid järgmises elus, kas mees või naine?
Mees. Vahelduse mõttes.


49.Kui ei saa taaskehastuda inimesena, siis kellena?
Sellise suure ja paksu kassina, kes ainult sööb ja magab hommikust õhtuni kellegi süles.


50.Kelle ankeete lugeda soovid, ütle vähemalt kümme nime?
Loen kõigi omasid, kes kirjutata viitsivad.

Taks hakkab haukuma kui ma arvuti taha istun.

Täna jagasin siis viimaks ära selle lihtsa nõksu, et kui õhtuti pole aega kirjatööga tegelda, siis tuleb hakata tööl blogima. Maisaaru, miks mul nii kaua aega võttis lihtsa ja loogilise järelduse tegemine?

Viimne mohikaanlane.

Ma ei ole endiselt näinud filmi "Sügisball". Kui päris aus olla, siis mul isegi ei ole veel plaani v6etud seda vaatama minna. Mul on sügavalt kahju, et ma ei saa k6iki blogilugejaid r66mustada oma filmiarvustusega, aga mis teha, kui ma selline t6bras juba kord olen.
Kui nyyd keegi pettumusest k6va häälega nutma hakkas, siis ma v6in lohutuseks öelda, et vaatasin filmi Borat siiski l6puks ära ja üldse ei meeldinud. Liiga labane, ma ütleks isegi r6ve, nali. Kohe kuidagi ei aja naerma nina paksmao persepraos ja tänaval onaneerimine. Ainus koht kus ma muigasin, oli see, kus kylmkapist vaatas vastu karu pea.

Laevafirmad m6nitavad eestlasi.

Tegelt ma olen juba tükk aega plaaninud sellest kirjutada, kuidas SuperSeaCat eestlasi piletihindadega diskrimineerib, aga nüüd tuleb välja, et see on tavaline asi k6ikides laevafirmades. Keegi "Postimehest" on siiski ka viitsinud asja ära märkida.
Merekassi omad on muidugi asja suht peenelt korraldanud - inetrneti teel saab pileteid broneerida ainult soomekeelsel kodukal. Eestikeelsel lehel on aint bronnikeskuse telefoninumber, kustkaudu saab tellida sama raha eest vähem laevapiletit. Samas ei keela merekiisu rahvas soomekeelselt saidilt Tallinn-Helsinki piletite ostmist, aga eestlased eesotsas Tallinkiga on ju heade kommete poolest ülemaailmselt tuntud.
Miskit sarnast toimetas möödunud aastal ka Viking Line - eestlasele oli pilet 275 krooni aga Viking Club Suomi liikmetele 160 EEK. Samas ei keelanud keegi eestlastel Club suomi liikmeks astuda...
Huvitav, kas sellised diskrimineerimised on t6esti pehmem värk, kui aafriklase neegriks nimetamine? P6him6tteliselt öeldakse ju eetlastele otse: "Olete sitased näljarotid, kes pugivad nurga taga oma kodust kaasa v6etud v6ileibu". Iseendast rääkides: palka näikse niipalju olevat, et igale poole oma v6ileivakotiga just minema ei pea, ning talvisel ajal maiustan tihti laevapuhvetis. Kohapeal juua ma oma autojuhtimiskalduvuste t6ttu reeglina t6epoolest ei saa, aga see-eest ostan laevapoest kindluse m6ttes nn. "kesikuvastase 6llekohvri". Samas tekitab laevafirmade, nimesid ei nimetaks, aga eriti just Tallinki, suhtumine teinekord sihukest trotsi, et keeldun protesti m6ttes laevareisi jooksul k6iki kauplusi/restorane kylastamast.

Ego mitte Magnet.

You Are the Ego

You take a balanced approach to your life. You definitely aren't afraid to act out on your desires - even crazy ones. But you usually think first. Morals drive you as much as hedonism does. You've been able to live a life of pleasure... without living a life of excess.

Are You Id, Ego, or Superego?

Tehke järgi v6i makske kinni!

You Are a Flawless Beauty!

When it comes to beauty, you spare no expense - and it shows You're the kind of woman a man would launch a thousand ships for It's hard for anyone to beat you in the beauty department But remember, it's okay to show a flaw or too - you've got plenty to spare

What Type of Beauty Are You?

Esimene lumi e. sügismood 2007

Öösel oli kõvasti sadanud - kogu maa täitsa valge. Loom keeldus õue minemast - ilmselt polnud ta kuulnud, et pole lihtsamat asja, kui lumme kusta.
Sestap käisime pärastlõunal loomapoes erinevaid kostüüme selga sobitamas.

Dieedisoovitus.

Kõigile kaalualandamisooviga inimestele pisike retsept näljatundega võitlemiseks:
Vaja läheb:
1 taks
2 dl koera hommikusöögihelbeid
1 peotäis ajalehti

Laota ajalehed kööginurka laial. Vala krõbuskid koera sööginõusse ja jäta taks 24-36 tunniks omapead kööki suletud ukse taha (ise võid samal ajal näiteks öövalves käia või niisama ringi litutada). Kui tagasi tuled, viska köögis kontrolli mõttes nuga õhku ja kui see sinna rippuma jääb, võid olla 100% kindel, et selles köögis ei tekki sul mitu ööpäeva kõige pisematki söögiisu.

Kui vajate usaldusvääset koostööpartnerit:

Juhe koos.

Küsimus suurele ringile ja eriti IT-meestele:
Kas selle põhjuseks, et läppar muutus korraga MEGAAEGLASEKS, võib olla see, et KEEGI on toitebloki juhtme läbi närinud? Laadida ma igastahes seda masinat nyyd ei saa ja tossu ta viskas välja... Tuvastasin katkise juhtme sees hambajäljed ja võrdlsein iseenda omadega - ei ole identsed. Järelikult on süüdi kas: korteri omanik, torumees, minu eestlasest naabrinaine või Steffik. Kõik mainitud tegelisnskid on viimase ööpäeva jooksul siit korterist läbi käinud. Ausalt öeldes ei tahaks oma kallist looma kahtlustada, aga just teda olen ma kõige sagedamini seal voodi all näinud, kust juhe läbi läks.... Noh, see võib ka muidugi puhas juhus olla.

Maniakaal-repressiivne sündroom.

Olen mitme oma staazhika kollegi seas täheldanud haigust, mis paneb inimese igat lauset alustama sõnaga: "MINA".
Noh, et lähed talle näiteks rääkima, et käisin nädalavahetusel pohlal... Ta ei kuula sind ära, vaid torkab vahele: "Aga MINA käisin paadiga merel." Ja jätkub pikk jutt sellest, mis seal merel siis kõik toimus. Üritad siis mõnel teisel teemal juttu teha: " Üks minu sugulane rääkis et...." Kaugemale ei jõua, set ta lõikab vahele: "Aga MINU sugulane on hoopis nii ja niisugune mees." Muidu kannatab veel välja, aga päris jube on see, kui tahad sellelt inimeselt mingisugusele küsimusele vastust saada, sest küsimus tuleb ju enamasti lause lõpus pärast pisikest sissejuhatust.
Noh, kui sellise tüübiga pikemat aega koos töötaks, siis tekiks tõenäoliselt eneselgi mingisugune kõnelemisvaegus, ning kui kohale saadetakse mõni kollanokast arstitudeng, siis laulaks talle vist kah hommikust õhtuni: "Aga MINA arvan ja MINA teen, sest vot nii kõva tegija olen MINA."

Jesss!

Lõpuks ometi miskit tõsiselt kaunist kuulukse:
http://www.postimees.ee/031007/lisad/euro/287107.php

Minu jaoks tähendab see vähemalt pooletunnist ajavõitu iga reis(s)u kohta.
Ja ma tahaks teada, kuidas nüüd siis ära tõestatakse, kes asub Soomes "vakituisesti" ja kes "tilaperäisesti"? Samas karta on, et sama moodi tõestatakse nagu praegugi - ilmselt juba ammu pole miskeid märkmeid arvutisysteemi eestlaste tulekute/minekute kohta tehtud...

Turismimagnetitest.

Novembri alguses on mul siis oodata külalisi, kelle töökoht on Shveitsi rahvusringhäälingus ( raadiohääl). Hakkasime täna siis arutama, et mida meie kultuuriprogramm 1,5 nädala jooksul võiks sisaldada. Soomlasete soovitatud jõuluvana kodumaa jättis mägede poja täiesti külmaks. Õllejoomine Helsinki välikohvikus oleks loosi läinud küll, aga paraku olin ma sunnitud konstanteerima, et novembri alguses on siinmaal välitingimustes õllejoomine suht ebameeldiv tegevus. Küsisin nõu ka soome kolleegidelt - mida nemad oma kodumaa puhul väliskülalisele presenteeriksid? Pärast pisukest kuklasügamist tuli vastus: "Noh, kui me midagi huvitavat tahaksime näidata, siis läheksime St.Peterburgi. " Ideel on muidugi jumet, aga viisade hankimisega oleme ju nüüd küll lootusetult hiljaks jäänud. Siinkohal jätan ma vahele selle, kuidas shveitslane sommid frustreerunud rahvaks tembeldas ja teatas, et tema oskaks sarnase küsimuse peale nimetada hoobilt vähemalt 20 Shveitsi vaatamisväärsust, ning ja selle, kuidas meil tekkis küsimus, et mida paganat ta sealt Shveitsist üldse ära peab käima, ning jätkan sealt, kus pisukese nõupidamise järgselt oli jõutud konsensusele - austet väliskülaline avaldas soovi minna pronkssõduri peale sedasama asja tegema, mida väidetavalt kunagi üks teismeliste kamp presidendi lossi katusel tegi. Niisiis, tänu Aljoshale on reisile sihtmärk ja otstarve leitud - tegemist poleks enam lihtsalt mingisuguse mõttetu tilu-lilu joomisega, vaid aasta kultuurisündmusega. Lahtiseks jäi küsimus, kas antud teo sooritamiseks piisab Alekoki õlust või tuleks ennem ikka vodkalaks hinge alla panna. Noh, ilmselt see selgub tegevuse käigus. Kardan et shveitslase treenimata organismuse jaoks võib põhjamaalaste joomakultuuriga tutvumine kurvalt lõppeda, sestap oleks vist targem yle 20% alkohoolsed joogid menüüst välja jätta. Siinkohal pean ma nostalgiavärinaga meenutama, kuidas seesama shveitslaste kamp kinkis mulle aastal 1999 pudeli Bayleis`i mille ma hiljem õnnetu armastuse ajel ning rahapuuduse sunnil, üksinda ära jõin (korraga). Ilmselt sellest ajast pärinebki minu allergia mistahes magusate alkohoolsete jookide suhtes...

P.S. Alguses oli meil plaanis Lapimaal "mökki" üürida, aga shveitslase meelest kõlab see sõna liiga perversselt.

Aeg läheb, aga õnn ei kao...

Kader tuhnis suguvõsa fotoarhiivides ja leidis ca. 9 aasta vanuse pildi Yleislääkärist. Tänu sellele, on nüüd blogilugejatel samuti võimalik näha, mismoodi ravimeetodid on antud aja jooksul muutunud. Samuti arstide palk ja üldine elatustase. Mõlemad fotod on tehtud Yleislääkäri kodus - alumine siis alles ülemöödunud nädalavahetusel.
Kes leiab, et aeg on mõnele inimesele ainult kasuks tulnud, väga palju ei eksigi. Nimelt nägin ma 20 aastat tagasi tunduvalt vanem välja kui ülemisel pildil...aga kahjuks pole neid fotosid miskipärast skännida jõutud...

Enne:




ja pärast:

Söön sõnu.

Paraku olen sunnitud Tallinki kohta hea sõna ütlema. Star on tõesti mõnus. Aeg kulus läppariga sohval vedeledes kuidagi märkamatult. Kuigi net oli aeglane ja roomas nagu täi mööda märga m...i, sai hädavajalikud blogimised siiski blogitud ja MSN töötas nagu õlitatud. Helsinki tuled juba paistavad...

Keenius.

Räägitakse, et tark õpib omaenda vigadest ja loll teiste omadest.... või oli see nüüd vastupidi ;-)Igastahes tean ma enda puhul, et pean ilmtingimata kõik asjad omal nahal järele proovima, ennem kui nad minu jaoks tõsiseltvõetavaks muutuvad. Täna katsetasin näiteks omal nahal, mis vahe on tavalisel päikesepõletusel ja solaariumipäikese põletusel. Solaariumipäekese põletuse korral on valusad KÕIK KOHAD, kusjuures eriti just rannasituatsioonis tavaliselt kaetud tagumik, millel ma olen oma anatoomilise ehituse tõttu sunnitud praegu istuma....

Stari pardal.

2. katse Staril wi-fit kasutada on vist pea-aegu õnnestumas. Nimelt on siin võrk täiesti olemas, ainult et paraku aeglane ja veniv nagu tatt. Blogisi tirib lahti 10 min per lehekülg... A parem pool muna kui tyhi koor.
Niisiis õnnestus seekord kogu kodumaakülastuse jooksul viibida ainult kaines olekus. Süüdi ebatavaliselt tihe asjaajamisgraafik, mis muuhulgas viis mind täna hommikul isegi Höbringi metsa pohlale (tervitused Päikesejänkule!). Pohli muideks oli ebatavaliselt vähe ja need, mis olid, ma korjasin ära, nii et ei tasu rohkem minna! Ilmselt järgmine nädalavahetus jälle kodumaale asja, ehk siis õnnestub asja joovastavate jookide manustamise osas soodustada, tõhustada ja edasi arendada.
Rõõm tõdeda, et Edgar on minu blogisissekannet lugenud ning Kristiine keskuse karistamise endale hingeasjaks võtnud. Kuulsin just raadiost, et nüüd olevat sealsed sabad nagu nõiaväel kadunud. Seega ei ühine ma enamiku st. keskuse kaitsjate seisukohaga, vaid tunnen siirast ja sügavat kahjurõõmu. Paindlikkus on üks sõna, mis peaks minu meelest igat sorti klienditeenindusega kaasnema. Õllekohvreid otsustasin endale tõepoolest igaks juhuks 2 tükki tagavaraks hankida, sest möödunud nädalalõpul aset leidnud sõprade visiidi käigus laskusin ma nii madalale, et ostsin Soomest alkohoolseid jooke. Siinkohal kasutaksingi Kaderi blogi reklaami tegemise eesmärgil ja rõhutaksin, et küllakutse kõigile on endiselt kehtiv, kusjuures 2 mainehävituskampaania piletit endiselt kasutamata. Kes tahab 2 korda vihastada ja lõpuks ikka mõne muu firmaga kallimalt sõita, ostku ära!

Home alone.

Noh, õnneks pold see minu kodu, aga minu taks siiski ;-)
A kui kellelgi remont pooleli ega viitsi vana tapeeti seinast kiskuda - ootame tööpakkumisi!
Samas ootame põnevusega ka seda, kui 24-tunnisest valvest saabub koju see mees, kes selle tapeedi hiljuti sinna seina pani (minu isa).