k6igile!
Ma lähen nyyd m6neks ajaks sinna tegelema sellega. Synnipäevapidu toimub 28.12 samal aadressil, kylalistele reis ja majutus omal kulul, söögi ja joogi teen välja. K6ik on teretulnud!
teisipäev, 22. detsember 2009
neljapäev, 10. detsember 2009
Aga kuidas mina leiba tegin.
Minu leivategu nägi hoopis teistmoodi välja kui m6nel teisel.Alustada tuleb sellest, kuidas ma Laagri Maksimarketis otsisin pärmivaba leiba. Mida pold, seda pold. Tahtsin Kaderile helistada, et kas pärmiga leivast ei saa juurestist, a Kader ei v6tnud vastu. Viimakse leidsin ma Wabariigi leiva, milles väidetavalat kasutatud ainult juuretist.
Segasin yhtlaseks mördiks kokku leiva, suhkru ja peti. Jätsin kausi 2-ks ööpäevaks käärima. Helistasin Kaderile ja kirjeldasin käärimisn6us toimuvat. Kader arvas, et on valmis kyll.
Lisasin soojale veele juuretise, 1 sl siirupit, 2 tl soola ja jahu. Maitsesin: kuradi hapu sai! Helistasin Kaderile: mis nyyd teha, tainas on jube hapu? Kader ytles, et proovi siis nii nagu gurud teevad - uha juurde k6vasti siirupit ja soola. Uhasin, tolku ei miskit. Panin siis veel pool klaasi vett ja jahu. Ikka hapu. Panin veel pool klaasi vett ja jahu, natuke siirupit ja soola. Ikka hapu. Panin veel terve klaasi vett ja jahu - asi hakkas ilmet v6tma. Jäin maitsega rahule ja jätsin taigna paariks tunniks kerkima. Eriti nigu ei kerkind. Kysisin Kaderi käest messengeris, et kaua ma kergitan, Kader arvas et väga kaua ei saa käärida lasta, kui tainas on hapu. T6stsin segu vormi ja vormi sooja ahju k6rvale, kus kypses p6rsapraad. Kergitasin veel tunni-poolteist. Ei kerkind. Helistasin Kaderile, kes arvas, et äkki tal pole enam kuhugi kerkida.
Lykkasin pätsid ahju, kypsetasin 250 kraadi juures pool tundi, siis alandasin kuumuse 200 peale ja katsin fooliumiga. Poole tunni pärast v6tsin väiksema pätsi välja ja lasin vets jahtuda. Huvi pärast l6ikasin noaga pooleks ja maitsesin. Mekk oli kyll nagu leival, aga konsistents oli nii nätske ja taignane, kui veel v6ib olla. Lasin siis suuremal pätsil veel tunni ahjus olla. Jahutasin. Järgmisel päeval l6ikasin suurema leiva lahti ja konstanteerisin fakti, et tegemist on nätske söögiksk6lbmatu taignamoodi ollusega, mis jääb hammaste kylge kinni, aga maitseb nagu leib. Pärast seda, kui olin edutult proovinud leivaga oma boifrendi ära myrgitada, viskasin m6lemad pätsid minema.
P6rsapraad sai hea, osaliselt tänu kypsetuskotile, osaliselt tänu vastostetud lihatermomeetrile.
P.S. Karbitäie juuretist panin ikkagi sygavkylma. Leiva, mitte p6rsaprae oma.
Segasin yhtlaseks mördiks kokku leiva, suhkru ja peti. Jätsin kausi 2-ks ööpäevaks käärima. Helistasin Kaderile ja kirjeldasin käärimisn6us toimuvat. Kader arvas, et on valmis kyll.
Lisasin soojale veele juuretise, 1 sl siirupit, 2 tl soola ja jahu. Maitsesin: kuradi hapu sai! Helistasin Kaderile: mis nyyd teha, tainas on jube hapu? Kader ytles, et proovi siis nii nagu gurud teevad - uha juurde k6vasti siirupit ja soola. Uhasin, tolku ei miskit. Panin siis veel pool klaasi vett ja jahu. Ikka hapu. Panin veel pool klaasi vett ja jahu, natuke siirupit ja soola. Ikka hapu. Panin veel terve klaasi vett ja jahu - asi hakkas ilmet v6tma. Jäin maitsega rahule ja jätsin taigna paariks tunniks kerkima. Eriti nigu ei kerkind. Kysisin Kaderi käest messengeris, et kaua ma kergitan, Kader arvas et väga kaua ei saa käärida lasta, kui tainas on hapu. T6stsin segu vormi ja vormi sooja ahju k6rvale, kus kypses p6rsapraad. Kergitasin veel tunni-poolteist. Ei kerkind. Helistasin Kaderile, kes arvas, et äkki tal pole enam kuhugi kerkida.
Lykkasin pätsid ahju, kypsetasin 250 kraadi juures pool tundi, siis alandasin kuumuse 200 peale ja katsin fooliumiga. Poole tunni pärast v6tsin väiksema pätsi välja ja lasin vets jahtuda. Huvi pärast l6ikasin noaga pooleks ja maitsesin. Mekk oli kyll nagu leival, aga konsistents oli nii nätske ja taignane, kui veel v6ib olla. Lasin siis suuremal pätsil veel tunni ahjus olla. Jahutasin. Järgmisel päeval l6ikasin suurema leiva lahti ja konstanteerisin fakti, et tegemist on nätske söögiksk6lbmatu taignamoodi ollusega, mis jääb hammaste kylge kinni, aga maitseb nagu leib. Pärast seda, kui olin edutult proovinud leivaga oma boifrendi ära myrgitada, viskasin m6lemad pätsid minema.
P6rsapraad sai hea, osaliselt tänu kypsetuskotile, osaliselt tänu vastostetud lihatermomeetrile.
P.S. Karbitäie juuretist panin ikkagi sygavkylma. Leiva, mitte p6rsaprae oma.
kolmapäev, 9. detsember 2009
Ealised muutused.
Vananendes lähevad k6ik inimesed napakaks. Mina hakkasin näiteks heast peast leiba kypsetama - selle 6petuse järgi. Vannitoas radika ääres seisab plastmasskauss mingi kahtlase ollusega. Mis järgmiseks? Hakkan raha voodis padja all hoidma ja Keskerakonna poolt hääletama v6i ???
