Meelelahutusest nii ja naa.

Täna hakkasin mõtlema, et Juurel ja Kivirähul on ju tegelikult ka naised ja lapsed. Siis hakkasin ette kujutama, kuidas minu juurde tuleks Mart Juur sõrmus käes ja teeks abieluettepaneku. No kas ma pean lisama, et nutma mind see mõte just ei ajanud. Ometi ei oska ma mõistusega võttes kahtlustada, et nad oma abikaasadega hommikust õhtuni ainult nalja viskavad ja neid tögavad. Aga mis teha, kui kõikide inimeste puhul mõistus ei saa võitu alateadvusest ja nad lähevad tänaval Helgi Sallo käest kysima, miks ta Johannesest lahku läks...

Kas sellist blogi te tahtsite??????

Täna oli jälle raske ja väsitav tööpäev, õhtuks olin nii läbi, et vaevu jaksasin autorooli istuda ja koju sõita. Peale selle saadab mind järjekindel ebaõnn eraelus.
Ilm on pime nagu öösel ja õhus on tunda maailmalõpu meeleolu.
Ülehomme lähen Eestisse nädalasele puhkusele.

Vot nii sõbrad, edaspidi hakkab ainult selliseid postitusi tulema, nii et huumorisõbrad võtku mid oma blogide külgkorvidest välja, nii nagu mina ennast välja võtsin blog.tr.ee - st.

Kõikidel ausatel, moraalsetel, üllatel, siivsatel, aatelistel, rikkumatutel kaunishingedel paluks siiski viivitamatult teatada, kui miski ikkagi ilumeelt riivab. Sel juhul jääb ligipääs blogile ainult erilubade omanikele (IQ testi alusel saab passwordi).

Inimestele tuleb ikka tegelikult anda seda mida nad ootavad: "Näe, tõbras ja pervert! Las kannatab, paras talle! Kulub ära!" Aga mitte ärritada neid stiilis, et mul on suva, mis te minust arvate.

Kurb tõdemus.

Tuleb rakendada sanktsioone, et piirata ligipäästavust oma liiga loetavaks muutunud blogile...Algne eesmärk oli ju ikkagi olla nishitoode, mitte laiatarbekaup.

T6eline kutsumus.

Yhe väga tuntud ja hyydnimedega pärjatud arsti kohta liigub tema päritolulinnas järgmine legend, mis suure t6enäosusega on sulat6si. Nimelt sai tema suure juhi ja 6petaja karjäär alguse töötamisest maakonnahaiglas kirurgina. Kord olevat tal juhtunud töö6nnetus - operatsiooni käigus jäänud patsiendi k6htu paar yleliigset vidinat (ilmselt tampooni), mist6ttu tal seisis hilem kuude möödudes ees neljasilmavestlus kannatanuga. Tol, sygaval n6uka-ajal, polnud rahalisest hyvitisest keegi midagi kuulnud, aga patsient ootas arstilt vähemalt midagi vabanduselaadset. Kirurg olevat häbelikult silmad langetanud ja nutma puhkenud: "Ma ei ole kunagi tahtnud arstiks saada, ma tahtsin tegelikult hoopis näitlejaks.....!!!!"

Olete proovinud tähti näiteks närida?

Täna sain patsiendilt kirja. Inimene oli k6vasti vaeva näinud, et valge paberileht servast servani täis kribada. Olles kirja läbi lugenud, sain teada 2 fakti: täna on kolmapäev ja patsient on omandanud kirjaoskuse.

Kui mitu korda ma pean sama asja kordama?

Ma olen pervert ja lurjus lapsest saati. Eetika oli vist see kummaline ollus, mille ma eile koristamise käigus kööginurgast leidin ja peldikupotist alla lasin...?

Nudism soome moodi.

Käisin Turus tuttaval külas ja kuulsin ülikooli ujula kohta huvitavat fakti: 3-l päeval nädalas olevat seal lubatud alasti ujumine naistele ja 3-l päeval nädalas alasti ujumine meestele. Kui kellelgi tekkis ebaterve huvi, siis pean kahjuks pettumuse valmistama: kuna päris kohustuslik "uimapukude" seljast heitmine ei olevat, siis noored seksikad tibid pidavat ikkagi riietaga ujumas käima. Paksud pensionärid seevastu olevat täiesti kompleksivabad, ning pidavat oma alastust täiel rinnal (paljal rinnal oleks vist korrektsem öelda) nautima. Noh, võib-olla neil lihtsalt pole poest nii suuri ujumisriideid saada, mis ei pitsitaks.
Aga mind huvitab ikkagi, mis toimub seitsmendal päeval nädalas?

Lihakeskus.

Täna tuli mulle tervisekeskuse koridoris vastu itsitav naiskolleeg, vedas mu hõlmapidi nurga taha ja teatas naeru pugistades. " Mine vaata, seal aulas ootab üks patsient - ujumistrikoo väel! Mul on homme töötervishoiu patsientide vastuvõtt - ma tulen bikiinides!"
Kes ütles, et soome TK arstidel pole huumorisoont? Eriti kui arvestada, et minu kolleegi näol on tehemist 60-aastase soliidse daamiga, kellele lisab väärikust ka tunduvalt üle 120 kg ulatuv kehakaal.

Vana naine niidab muru.

Moraalselt valmistusin 4 nädalat, psühholoogiliselt 2 nädalat, aga muru ikka muudkui kasvas - varsti poleks enam läbi võilillede viinapoe akent nähagi olnud. Täna seadsin ennast valiku ette - kas istun hiliste õhtutundideni tööl ja lahendan paberipahna (see virn on AMMU lootusetult üle pea kasvanud) või lähen koju ja hakkan muru niitma. Vastust polnud pikalt kaaluda vaja - nagu katapuldist visatuna maandusin kell 16.30 oma koduõues. Tõe huvides mainin, et paar tunnikest ikkagi veel mõõtsin, enne kui lõikama asusin. Katse trimmeriga sina peale saada lõppes fiaskoga - pärast poole ruutmeetri suuruse ala muruvabastamist oli vennal jõhv küljest läind, ega isegi rõve sõim eesti keeles pannud seda uuesti trimmeri külge tagasi monteeruma. Õnneks leidsin hoovi peale laokile jäetud naabrimehe, kes mind lohutas, et temal pole ka selle trimmeriga juba 4 aastat niita õnnestunud - võtku ma parem ikka päris muruniiduk. Eks ta natuke kirvega kure püüdmise moodi tundus - minu haldusalasse kuuluv murulapp on vast maksimaalselt 10 ruutmeetri suurune, kuid alternatiivide puudumise tõttu lohistasin selle bensiinimootoriga töötava juraka oma õuele. Oma suureks pettumuseks pidin tunnistama, et muruniiduk on mõeldud spetsiaalselt meeskasutajatele! Kui vasaku käega kangi all hoida, siis jääb masina nöörist käima tõmbamiseks vabaks ainult parem käsivars. No andke andeks, aga minul küll ei ole ühes käes nii palju lihasjõudu, et suudaksin sellega teha muruniiduki käivitamiseks vajalikku äkilist tõmbeliigutust. Nii ma siis vehkisin kõigepealt pool tundi ümber masina kükke ja kätekõverdusi teha, enne kui suutsin kogu oma vaimu- ja lihasjõu ühte tulemuslikku lihaskontraktsiooni kontsentreerida. Noh, muru sai lõpptulemusena pea-aegu niidetud - masinal sai paraku bensiin otsa enne, kui jõudsin kõik võililled giljotineerida. Mina ise seevastu istun homme ilmselt bicepsi rebendiga haiguslehel. Pole halba ilma halvata.

Alternatiiv ja meinstriim.

Omapärase alternatiivina mujal blogimaailmas nähtule ja kuuldule, ütlen paar sooja sõna ja suured tänud Askole, kes suutis minu akuutsele CD probleemile kiirreageerimiskorras lahenduse leida. Jutt siis bändist MY CHEMICAL ROMANCE ja kõik muud laulud on pea-aegu sama head, kui praegu raadios leierdatav "I do not love you".
Kelle lugu ei meeldi - olege rõõmsad, et te minu naabrid ei ole... Kellele meeldib - olge ikkagi õnnelikud, et te minu naabrid ei ole!

Tere tulemast vaimse tervise keskusesse!

Täna kuulsin kohvilauas kolleegilt huvitavat fakti - eile olevat tervisekeskuses käinud patsient, kes oli haige. Noh, eks imesid ikka juhtub vahel.
Ise tegin täna just järelduse, et kuna Soomes psyhhiaatritest on k6va puudus, siis pole midagi teha, tuleb pakkuda inimestele seda mis neil tegelikult vaja on - mis sest, et mainitud eriala on minu eriliselt n6rk koht. Kahtlemata pole mul kupli all k6ik korras, aga psyhhiaatrite tasemele veel ei kyyni...M6eldud, tehtud. Täna olen päev otsa keskendunud inimeste murede ärakuulamisele. Asi töötab!!! Näiteks selgus, et 60-aastase naisterahva krooniliste peavalude taga on krooniline läbisaamatus oma 80-aastase ämmaga.

Äge musklipuudulikkus.

Täna avastasin vähemalt ÜHE asja, mistõttu on majapidamises kasulik mõnd meesisikut pidada - suure toa vaipa ei jaksa üksinda õues vaibakloppimispuu peale tõsta. Iseasi, kas selle nimel, et 2 korda aastas vaipa kloppida, tasub kedagi alalisele kostile võtta... Pigem tasuks vist järgmine kepihuviline kohe pärast ärkamist vaibarulli tassima organiseerida.

Puhtam, kuivem ja muretum tunne.

Täna käisin kirikus - suhteliselt internatsionaalse seltskonnaga, rääkides läbisegi saksa, inglise, eesti ja soome keelt. Küünalt ei pannud (ega annetanud isegi nunnadele nende ostmiseks raha), aga imetlesin suunurgast tilkuvat tatti pühkides tõeliselt ilusat soome meest, kes laulis gregoriaani muusikat. Teised mehed ei näinud NII head välja, aga laulsid tunduvalt paremini.
No ma katsun ennast kokku võtta ja vähemalt järgmisel laupäeval kõrtsi minna, ausõna!

Noorus on hukas ka ilma rate.ee -ta

Elav tõestus on kogemus eilsest öövalvest, kus haiglasse toimetati teadvusetu 13-aastane tüdruk, keda juhuslike pealtnägijate kinnitusel olid 2 poissi kusagil põllu peal endaga kaasa lohistanud.
Kui neiu hakkas pooletunnise turgutamise peale mingisuguseid elumärke ilutama, oli tema esimene mõttestatud tegevus puhtast konjakist koosneva maosisu tühjendamine haigla põranda ja medõdede riiete peale. Koomast väljatulek ei osutunud sugugi kergeks ja tänu 13-aastase joomakultuuri mõningatele tehnilistele puudujääkidele, õnnestus mul keskööl 2 toreda kiirabinoormehe seltskonnas külastada 70 km kaugusel asuvat linnakest, kus on keskhaigla ja intensiivravi osakond.
Soome teismelised ei käi rate.ee`s, aga koomasse juua mõistavad ennast siiski.

Äriplaan.

Eile öösel valvasin kohalikus haiglas (seesama, kus ma sügisest permanentselt tööle asun). Öösel medvendadega kohvilaua taga istudes kurtsin neile oma järjekordset autosaagat - alates oma Mitsu haigestumisest ja lõpetades isa Fordi küljepeegli sisserammimisega. Üks meestest hakkas korraga kohutavalt itsitama, ja rääkis: "Tulin tööle, vaatasin - mingi patsient on oma autol küljepeegli sisse sõitnud. Parkisin oma masina selle hullu omast igaks juhuks ühe autokoha võrra kaugemale - ilmselt on tegelasel väga ohtlik juhtimisstiil...". Mispeale teatas teine, et ka temale ei jäänud sisse sõidetud peegel märkamata, aga kuna sealsamas kõrval oli keegi ka liiklusmärgi kõveraks sõitnud, siis ta mõtles, et ilmselt on mõni rullnokk nende arsti auto ära rihtinud.
Viimane idee kõlas suhteliselt pandavalt, mistõttu otsustasime hommikul haigla juhtkonnale esitada kahjunõude - tegemist ikkagi tööõnnetusega, las korvavad küljepeegli remondi. Kolm meest olid valmis tunnistama, kuidas purjus rullnokk öösel haigla hoovi peal liiklusmärki ja minu autot rammis ;-)
Kummaline, et Soomes on haiglas töötavatel inimestel on huumorisoon täiesti olemas. Tervisekskuses vahitaks selliste kohatute naljade peale mokk töllakil ja vaikitaks delikaatselt piinlikkustunnet maha surudes.

Halvim variant kohtamiseks.

Vallaline mees - kõlab halvasti. Vallaline soome mees - ärge parem proovige!

Tempel mällu 5 minutiks

Pean kahetsusega nentima, et see oli tõepoolest suhteliselt erootiline mõte, mis minu peas sel hetkel keerles, kui ma parkimisplatsil tagurdades oma vanemate Fordil küljepeegli puruks sõitsin...
Nii et ses mõttes on korras kõik. Ainus asi, millest ma aru ei saa, on et mis asja see somm vahtis silmad punnis peas, nagu näeks elus esmakordselt kuidas küljepeegleid vastu posti lömastatakse????

Võõrast vara nõrkemiseni - oma isikliku autoga pole küll kunagi pähe tulnud kohalikele tasuta meelelahutust pakkuda.

100 sigadust "sõbrale" ehk 21. sajandi võlu ja valu:

Täna töölt tulles oli mu postkast taas pigeni paberikraami täis. Tavaliselt jaguneb sealt leitav patakas 3-ks: 1) paberikraam mis rändab kohe prügikasti 2) paberikraam, mis tuleb enne prügikasti viskamist kile/ümbriku seest välja võtta 3) arved.

Täna jättis süda löögi vahele, kui silmasin muu pahna vahel TAVALIST KIRJA. Klassikaline pisike ümbrik, käsitsi minu aadress peale kribatud ja puha. Süda jättis kohe mitu lööki vahele ja kogu möödunud elu libises filmina silme eest läbi. Enne kui jõudsin käppade värisedes ümbriku avada, silmasin, et postitemplile on kirjutatud ABO, mis tähendab teadupärast Turu linna rootsikeelset nimetust. Meenus kohe päris mitu tuttavat sealt linnast, kellelt oleks päris põnev kirja saada...no kasvõi õnnitluskaarti (edukalt läbitud tööpäeva puhul, näiteks).

Ümbrikus oli internetiarve, mis oli ekslikult minu eksboifrendi aadressile saadetud.

Punnipigistamise ekspert.

Tavaline tööpäev "Tervise Keskuses" on üldjuhul kõike muud kui naerupuna palgele toov. Ausalt öeldes on isegi täiesti väsitav näha hommikust õhtuni nägusid, mis ütlevad, et mitte kunagi pole mitte midagi hästi, kuigi põhiline diagnoos on ".......... haiguse kartus". Paluks mitte segi ajada Eesti oludega, kus arstil käivad enamasti haiged inimesed!
No täna ajas mind siiski üks asi kangesti itsitama - nimelt lugesin ma arvutist patsiendi haigusloost teksti, mille ma olin sinna ise mõni kuu tagasi kirjutanud. Eesti keelde tõlgituna oleks see järgmine:
"Patsient käinud günekoloogi vastuvõtul ja seal avastatud vasemas kubemes must kasvajat meenutav nahamuutus. Günekoloog soovitanud kasvajat tervisekeskuse arstile näidata. Patsiendi vasemas kubemes on näha suur must rasupunn, mis pigistatud tühjaks ja pandud plaaster peale. Järelkontrolli ei vaja."
Nii et kui ise ei tee, siis tegemata jääbki - kehtib ka naljategemise kohta.

Eestlaste heanaaberlik käru.

Pärast seda, kui Venemaa teatas salmonelloosist Ruokatalo kanakoibades, nägin ma esmakordselt elus Salo linnakese vahel liikumas sõjaväeautode kolonni. Kokkusattumus?

Kevad rahakotis.

Seoses uue auto hankimisega, olin suutnud 2 kuud igasugust riide-, kinga- ja kotipoodide külastamist vältida, mistõttu hakkaski juba tekkima metsik jooksevkonto ülejääk. Nüüd on aga kevadilmad saabunud isegi Soome, ning seoses sellega kukkus mul täna jälle pea küljest üks oluline mutter (võiks öelda isegi polt) lahti. Ilmselt oli haigushoogu vallandavaks faktoriks ka nädalavahetusel kuuldud tähelepanek, et Mitsubishi Outlander näeb hea välja ainult siis kui seal sees istub ilus naine. Pärast seda, kui olin täna lastenõuandla uksest 3 kasti shampust sisse tassinud, hakkasin mõtlema, et õigupoolest puudub mul täielikust ilust ja harmooniast puudu vaid mõni üksik aksessuaari - paar top-i ehk ja teksad, mistõttu tegin otsuse põigata KORRAKS sisse Varsinais-Soome suurimasse kaubanduskeskusesse. Pean tunnistama, et esimese tunni jooksul püsis olukord kontrolli all - kõndisin täiesti rahulikult ja ainult vaatlesin tänavuse kevadmoe nime all pakutavat kraami. Lõpuks ostsin ühe pluusi ja hakkasin juba kodu poole tulema, kuid õnneks taipasin läbi astuda ka Riveri poest, kustmaalt alates läks kõik siiski nii nagu alati. Teatava rohelise seeliku nägemine pani südame puperdama, vererõhk 200/100, peas hakkasid vasardasid sundmõtted, millele hoobilt järgnesid sundteod. Jah, Kader, ma ostsin ikka lõpuks koti ja kingad ka. Ja mul on kuri kahtlus, et see pole veel sugugi kõik, sest homme on ka päev. Loodan, et hakkab vähemalt vihma sadama! Mis samas pole hea selles suhtes, et annab mulle taas argumendi kevadisi aiatöid edasi lükata.... Miks inimene on nii nõrk???
Kõige tipuks hakkab minu peas veel kuju võtma idee alluda kutsele ja minna nädalavahetuseks Oslosse.
Lisaks on mul kinnisidee hankida MY CHEMICAL ROMANCE plaat lauluga " I don`t love you". Kahjuks ei leidnud täna kuskilt, sestap istun raadio taha naelutatult - no kuuleks kasvõi väikest juppigi!!!
Mina ei tea, kas taeva appi tulemisest antud eksemplari puhul kõige vähematki kasu oleks...

Hiljem täiendatud: teadlased on siiski ka midagi asjast arvanud.

Vabandused.

...et mõningate kommentaaride nähtavale ilmumisega läks 3-4 päeva... Üle pika aja venis nädalavahetus oodatust pikemaks ning osutus samas ka 100% arvutivabaks. Omast arust läksin reede õhtul Tartusse jooma, lõppkõkkuvõttes sattusin nii Tamula järve äärde kui ka Stroomi randa. Sinna kuhu pühapäeva õhtuks oleks olnud soovitav sattuda - näiteks uue töönädala alguse puhul Soome - paraku ei jõudnud. Inimvõimetel on piirid.

Äikeselised müüjad Päikesekampaania vankri ees

Mõnevõrra üllatuslikult tabas mind seekord Eestisse saabudesse kultuurishokk valusamini, kui ehk mõningatel varasematel käikudel. Asi puudutab peamiselt teeninduskultuuri ja seda eelkõige toidukaupluste tööliste osas (teenindajateks ega müüjateks ei sobi neid nimetada). Kunagi ammu, umbes paar kuud tagasi ma isegi veel vihastasin ja pidasin epistleid - ühel Haapsalu kaubamaja kulinaarleti töötajal on senini iga kord kohutavalt palju toimetamist grillahju kallal (selg leti poole), kui ta näeb järjekordselt minu varju poe uksest sisenemas. (Nojah, eks neile tuleb samasuguse shokina, kui keegi hakkab ebaviisaka nähvamise peale moraali lugema - eestlane ju kannatab vaikides kõik ära). Nüüd teeb asi aga pigem juba nalja - ei mõista enam pahandada ka, sest asi läheb ikka kohati absurdini.
Nonäiteks eile, kui ma olin Järve Selveri kalaleti töötajale mitu minutit püüdlikult naeratanud ja vastutasuks saanud aina vihasemaks muutuva morda ("Türa raisk, ostad siin 3 erinevat kala ja veel irivitad ka!!") ja lõpuks kassaletini jõudnud, tervitas mind seal tugeva vene aktsendiga noorik. Kui nähti minu 2 kassalindile laotud veinipudelit, topiti mulle ilma sõnagi lausumata ostude vahele mingisugune raamat, mis lähemal tutvumisel üllatuslikult ei osutunudki alkoholi kahjulikest mõjudest pajatavaks hoiatusbroshüüriks, vaid hoopis Selveri veiniatlaseks. OK, no see selleks, ei jaksa iga liigutust kommenteerida, las olla! Enne kui ma maksma hakkasin kysis noorik midagi, mis kõlas nagu "Prr-prr?". "Kuidas palun?" "Kas Teil partnerkaart on, kurat!" (Ok, viimane sõna kõlas küll ainult mõttes, aga kuna blogis ei saa hääletooni edasi anda, siis ma üritan seda rääkimistiili meeleolu sõnade abil edasi anda). "Ei ole...", mispeale mind vaadati nagu debiilikut. (Kuulge, mis seis Tallinnas on, kas tõesti kõigil, kes Selveris käivad on see kaart olemas ja mina olen ainus kellel pole????) Maksmine läks sujuvalt, aga enne kui ma tavaari kotti pakkima hakkasin, küsis müüja. "Kas te soovite ..... klepsusid?" "Kuidas palun?" "PÄIKESEMÄNGU klepsusid!!!!! Türa, maevõi..." Eemaldusin pelglikult: "Oh ei, mis te nüüd..."
Siinkohal vabandan kõikide müüjate ees, et ma olen selline õndsalt naeratav debiilik, kes pole midagi kuulnud Päikesemängu kampaaniast, ja kellel pole isegi partnerkaarti mitte. Ma tõepoolest käin ainult korra kuus Eestis.
Nalja teeb aga see, et ilmselt on poe omanikud ja PR meistrid seda Päikesekampaaniat, Partnerkaarti ja veiniatlast mõelnud kui magneteid, mis peaksid kliente juurde tooma, mitte eemale peletama. Selliste poetööliste repertuaaris esitatuna, aga annab see kampaaniatele just vastupidise efekti: "Kuradi raisk - kas tahad neid päikesekampaania klepsusid!!! Kui tahad, siis ma pistan nad sulle p...sse!"

SuperMereKass

Tänasel laevareisil kõlas valjuhääldist üksteise järel 2 sõnumit (sulgudes tõlge):
"Lugupeetud reisijad, tugeva vastutuule tõttu hilineb meie laev orienteeruvalt 20 minutit" (jälle aeglane laev kiirlaeva hinna eest) ja
"Lugupeetud reisijad, meie laeva kaupluse alkoholi müügi osakond on nüüd avatud" (jooge ennast masendusest täis)


Paistis, et sõnum ei läinud ebasobiva kuuseisu tõttu eriti paljudele pärale, seetõttu polnud ka sadamas tugeva tuulega võitlejaid kuigi palju näha.

Tervitused sellele ninahäälega tädile, kes luges SuperSeaCati turvavideole eesti keelse teksti peale! Isegi dr. Mart Kull oleks selle juhtumi puhul ilmselt võimetu. Esimest korda on naljakas, kümnenda korra ajal tuleb aga nutt peale - ma kardan et isegi laeva peldikusse peitu jooksmine ei päästaks selle jubeda video sundkorras kuulamise eest.

Surm rõngastel.

Palun olge ettevaatlikud, kui te autoga Soome juhtute. Ilmselt olen ma sunnitud varsti autojuhiloa väljastamiseks tarvilikku arstitõendit pikendama 77-aastasele inimesele, kes on sünnist saati juhmakas, ühest silmast pime, teine silm näeb viletsasti. Lisaks on tyybil koordinatsioonihäired, mälu nii kehv, et ei oska öelda, kas nägemisteravuse mõõtmiseks kasutataval tabelil olevad E-tähed on avatud paremale või vasemale, vaid näitab käega -"sinna suunas" või "tänna suunas" ( sõnad "parem" ja "vasak" on kõvakettalt kustunud). Kõige krooniks on tyyp paar nädalat tagasi läbi teinud kliinilise surma ja elustamise ;-) No ma ei pea ilmselt mainima, et arstile tuli tyyp autoga. Praegu vingerdasin välja, saates ta silmaarsti juurde, aga varsti ta tuleb sealt oma nägemisteravust taevani ülistavate dokustaatidega ja siis ei jää mul muud üle, kui tundmatu varalahkuva inimese surmatunnistusele alla kirjutada. Sest muidu olen ma pensionäriühiskonna vaenlane. Küsisin kohalike vastava ajuehitusega kolleegide käest nõu, mis nemad teeksid. Kõigil vajusid suud plänni nagu oleksin ma soome rahva kohta midagi väga kohatut avastanud - küsimuse all olev vanahärra on lihtsalt natuke omapärane, aga see pole ometi takistuseks auto juhtimisel!

Yleislääkärin teine tulemine.

Ahjaa, Tartu võib ka vaikselt hakata minu reedeseks saabumiseks ettevalmistusi tegema. Marsruut sama, mis eelmine kord (Place-Maailm-Zavood-Krooks), kellaajad muutunud. Sirts saab ka läbi külastatud ja hea õnne korral isegi kaasa haaratud ;-) Trajektoori osas võib tulla sujuvaid meeleolust kõlkuvaid muudatusi, millest ette ei teatata. Mina mitte kellegi tegude eest ei vastuta, iseenda omade eest kõige vähem. Kõik mobiiltelefonid paluks varakult välja lülitada. Ja üleüldse soovitan säilitada rahu, püsida kodus ega mitte alluda provokatsioonidele.

Küberrünnakutest ja põderrünnakutest.

Täna on 2 uudist, teeme halva enne:
"Postimees" ja "Päevaleht" on mõlemad välismaalt loetamatud - sellist situatsiooni, et ainult Delfi Debiiliku maailmanägemusega oleks pidanud piirduma, ei olnud minu meelest isegi kõige kriitilisematel kriisihetkedel.
Hea uudis on see, et homme saabun pikemaks ajaks Eestisse ning pääsen küberrünnakus kahtlustatavate nimekirjast.
Maailma parim uudis on aga see, et minu tervisekeskuse arsti kärjääri on järele jäänud kõigest 4 nädalat ja 1 päev!!! Ja sedagi 2 x 2 nädalaste satsidena, mitte järjest. Tunnistan ausalt oma nõtrust, et nii nagu enamikul kohalikest arstidest, puudub ka minul "terveyskeskuse"- tööks vajalik ajuehitus.

Võrdluseks.

Homme on Soomes 2006 aasta tuludeklaratsioonide esitamise tähtaeg. Raha saavad inimesed tagasi (need kes muidugi on Soome riigile midagi laenanud) 2007 aasta detsembrikuuses.
Na jooooo.........


Kiiret on siin riigis ainult arstile pääsemisega.

Automaatvastaja.

The mobile phone, you`re calling, is pissed off...

Euroviisut

Homode päevad on loetud ja algab lesbitrall.
Seoses minu varasema vihjega serbia sõjakurjategijate aadressil, ei peetud silmas mitte ühtegi reaalselt eksisteerivat inimest (ma isegi ei teadnud kirjutamise hetkel, et maailm on omadega nii s...... s) . Ilmavaatluse käigus ei vägistatud ainsatki koera. Kõik õigused kuuluvad minule, autori omad kaasa arvatud.

Üldiselt ma päevakajalisi teemasid ei kommenteeri

Põhimõtteliselt. Sest minu ego on tähtsam igasugusest massidele huvi pakkuvast jamast.
Aga nyyd ei saa mitte vaiki olla. Nimelt juhtusin Gerli esinemist poolfinaalis YLE vahendusel nägema.
Tule taevas ja peaminister appi!!!!!


"Eesti naine" on kaubamärk, ja maailmas palju tuntum kui mistahes "wellcome to wonderland".
Nüüd me rikume oma kaubamärgi ära, pannes talle selga Serbia sõjakurjategija* kostüümi.
Euroopa avarustes elades ja igapäevast tänavapilti nautides oleks tore, kui vähemald kord aastas kevadel laupäeviti näidataks telekast ühte seelikus ja sukkpükstes ihaldusväärset olevust! Ja seda lihtsat asja ei suutnud paadanud komisjon ära teha - et oleks ilusa naise ilusasti riidesse pannud!!!!!!

* viitan Juur ja Kivirähk

Elu kaaslane.

Meil Kaderiga tekkis hiljuti meeleavaldus, mis valemiga tõmmatakse meestele mütsi pähe. Kader kogenud lapsevanemana arvas, et ilmselt töötab hästi taktika: kui juba vajutada, siis silmini ja sügavalt. Mina seevastu meenutasin ühte kooliõde keskkoolipäevilt, kelle malbe oleku ja rangis jalgade tagant osaksid sõnumit lugeda ainult Y- kromosoomi kandjad. Väitlesime, mis me väitlesime, targemaks ei saanud kumbki. Isiklikus tutvusringkonnas seiret tehes tundub siiski, et vajuta-tüübid on populaarsemad.

Suur juht ja õpetaja

Tegelikult võiksid bloniinid siit blogist hoopis midagi kasulikku välja lugeda, eriti kui nad on veel õrnas eas. Käige koolis, loobuge eksamite nimel paarist dringist ja tulevikus ostate te endale ise maastureid, drinke, lõunaid, riideid, mehi ja mida iganes. Kõike oma enda teenitud raha eest, aruannet küsib ainult maksuamet. Kõrvaltoime on muidugi see, et maasturitega mehed ei tundu enam nii ahvatlevad kui varem, aga selle elab üle, uskuge mind! Õnneks on maailmas piisavalt luusereid kelle seltskonnas ennast hästi tunda.

Ei mingit tartari ega tar-tari.

Nojah. Sel nädalavahetusel lõbutsen siis iseenda seltskonnas tänu sellele, et tüüp kes pidi külla tulema jäi uskuma, et ma kavatsen ta magama panna kas aeda või sauna. Noh, selliste inimestega mul pole ju tõesti midagi peale hakata. Tahtsin vaid mainida, et lisaks suguühtele jäi ta ilma küpsetatud marineeritud lõhefileest, ohtrate ürtidega grillitud seente ja kartulipüreega, kuhu juurde kuulus kukeseene-shampinjoni kaste ja riivitud sinihallitusjuust koos Karhu III õluga. Magustoiduks oleks olnud virsiku-kohupiimakreem värskete maasikate ja melonikuubikutega. Aga nüüd ma kavatsen selle kõik üksi nahka panna Eurovisiooni vaadates. Lähengi kartuleid segi peksma (blondiinidele: püreestama).
Kaaslaseks on mul hoopis Fleetwood Mac.

Blondiinidele sissepääs omal vastutusel

Mul on kuri kahtlus, et tänu blog.tr-le, on ka minu blogisse hakanud ära eksima blondiinidest lugejaid. Ausõna tibukesed, see ei ole perekool, minge vaadake mis Inno ja Irja asjadest arvavad. Mina olen enda kohta kirjelduse juba andnud - lurjus lapsest saati. Selliselt inimeselt ei ole midagi ilusat ega üllast loota. Kes oskab, see järeldab ja on seejuures vait, või ahhetab ja ohhetab oma liigikaaslaste seltskonnas. Mina ei viitsi hakata vastama küsimustele stiilis : "Issand vä jumal, kuidas nii võib vä....?"

Väga haige.

Noh, paistab et kõik mis minu vaimsest tervisest senini veel järgi oli, on möödundnädalase puhkusereisi jooksul sootuks kadunud - võimalik et Amsterdami kanalisatsiooni. Nädal aega pole viitsinud poes käia, sest tundub, et kui ei saa süüa just mõnes Amsterdami restoranis, siis kõlbab makaron ketshupiga nälja tõrjumiseks sama hästi kui muu hästi varustatud kauplustest saada olev kraam. Täna käisin siis esimest korda kaubareisil. Nähes paprika juures silti, et kaun on kasvanud ja koolis käinud Hollandis, haaras mind otsekohe härdusepuhang ja ma ladusin ta ostukorvi, kuigi olulist paprikahimu tegelikult polnud. Asi tipnes aga sellega, et ladusin korvi ka 1 purgi Heinekeni õlut!!!!!!!!!!!! No ma ei joonud seda tegelikult Amsterdamis ka - otsisin kohti kust sai Amstelit või pärmiõlut. Aga nüüd, nähes poeriiulil rohelist purgikest, tekkis selline igatsus hinge, et tundus õige tegu olevat see oma külmkapi riiulile ümber installeerida.
No seda ma ei hakka mainimagi, et ma olen suveks juba hotellikoha kesklinna Rembrantspleini lähedale broneerinud, kuigi endal suveplaanid väheke segased (ei tea millal uus tellitud auto saabub) ja reisikaaslas(t)e asigi lahtine.

Minu tegelik pale II

Ei saanud võitu kiusatusest see foto blogisse üles riputada......

Armeenia raadio pettarimoodi:

Miks soomlane räägib kogu aeg nii aeglaselt? Pidev konspiratsioon - siis kui juhtud purjus olema, ei saa keegi erinevustest aru.


Miks soome mehe ja eesti naise suhtest ei tulnud midagi välja? Eesti naine suri enne ära, kui soome mees sai aru, et eesti naine talle meeldib.


Mida mõtleb soomlane hetkel, kui ta ütleb " na jooooo..." ?
Ta mõtleb: "mutta tuota.........."

Minu tegelik pale.

Leidsin tänase meeleoluga sobiva pildi. Ilmselt on süüdi asjaolu, et ma olen harjunud reede õhtuti-öösiti tööl olema või pidu panema. Täna otsustasin aga veeta koristustöid tehes. Noh, ega enamiku kohalike elanike riided nagunii suurt tolmulapist ei erine, nii et vahet pole, kas istun kodus või lähen välja - vaatepilt sama.

Genotsiid.

Vaatan et seksiteema müüb tõepoolest hästi, teeme siis natuke vägivallast ka juttu. Tulin täna jälle tund aega varem tavapäerasest töölt ja tabasin jälle terve karja elukaid otse teolt. Nimelt oli taas toimunud sipelgate invasioon minu kööki. Ükskord oli täpselt sama nali, kui töölt varem tulin, seetõttu on mul kuri kahtlus, et ilmselt käib samasugune sadade kaupa toimetamine iga jumala päev, kui ma tööl olen. Tüübid vist teavad minu täpset saabumise kellaega ja oskavad selleks ajaks uttu tõmmata. Noh igatahes läks siis täna taas suuremat sorti tapatalguteks. Raid tegi oma töö kiiresti ja valusalt. Mulle tundub, et varsti peaks aeda püstitama lausa monumendi hukkund lehetäidele ja sipelgatele, kes on mulle karmis olelusvõitluses alla jäänud.

Meestest, naistest ja seksist.

No kõik teavad meestele toimivaid klassikalisi "armastuse tapjaid" - olgu nendeks siis Marati pesu või muu sarnane. Samas ei ole ma kusagilt kuulnud, et meestele mõjuks seksiteemaline vestlus erektsiooni pärssivalt. Noh, okei, jätame kõrvale pubekaegsed vestlused emaga teemal käte asendist teki suhtes, aga nii üldjoontes.
Aga naistega võib sellist asja küll juhtuda. Noh, kujutage ette: olen nädalavahetuseks just orgunninud enam-vähem first date, et inimesega üldse lähemalt tutvuda. Ettevalmistusi tehes lipsab aeg-ajalt peast tõepoolest mõni seksiteemaline mõtegi - stiilis et mine sa tea, äkki on päris sympaatne tegelisnski (lootus pidavat viimasena kaduma) ja tõmmet tundub olevat, ka ilma et oleks endale enne liitri viina rinda imenud, nii et kõik võimalik...Nimetage seda mõttetuks romantiliseks jamaks, kui soovite. Kuna meesterahvale tähendab kohting siiski pikka reisi, piiriületust ning ka mõningaseid majanduslikke väljaminekuid, siis hakkab muidu täiesti siivsalt käitunud inimene ühtäkki põdema - krt, näen nii palju vaeva ja lõpuks keppi ei saagi, mistõttu ta kavatseb ikka nagu asja ennem üle täpsustada, MIS siis täpselt toimub ja kas ta majutatakse ööseks ikka kindlasti minu voodisse. No ei ole huvitav, seltsimehed! Isegi naljakas ei ole. Päris kurb kohe, kuidas tänapäeva inimene ei viitsi enne paaritumist isegi mitte natuke aega lolli mängida. Äkki naisterahval on ka vaja natukene nn. jahimehehuvi, et ei tea kas üldse näkkab? Lugege siis kasvõi meesteajakirju, kui muidu kohale ei jõua, et naistele tundub ilusas ülikonnas mees seksikam kui alasti mees. Tea, kui asi puudutab seksi, siis on kõik mehed permanentselt nagu maani täis antibeebipille kasutavad naised (teadlased olevat tõestanud, et selline kombinatsioon tegevat naised pidurdamatult kiimaliseks). Ja ometi on ju meestel võimalik kasutada ametlikku tasulist teenust, kus keegi ei nõua enne asja kallale asumist küünalde kärsatamist. Ja kui et ajakirju üldse ei loe, aga blogimaailmas opereerite, siis võib ju pisikese loogilise terase tähelepaneliku vaatluse teel naiste blogidest välja lugeda, et isegi staazhikas prostituut on sageli hingelt romantik.
Paistab, et retk kevadisse Amsterdami on loominguliselt virgistav olnud. Maniakaalsel kombel juba kolmas postitus täna, kuigi pronkssõdurist ega surmast järjekindlalt mitte sõnagi.

Kes rääkis midagi konnadest???

Naabrite kohta siiski paar asja vajaksid mainimist...lihtsalt heast sydamest. Nimelt on ilmunud minu ehitustöölisest naabri õuele esimesed kevadekuulutajad - abimalev Eestist. Kuna Eestis on kuuldavasti viimasel ajal alkoga kitsas käes, siis võib ka muidugi olla tegu vodkaturistidega. Noh, jätame alkoholi tarbimise põhjuste otsimise siiski asjaosaliste endi hooleks, võimalik et joovad niisama. Igatahes poel vaesed mehikesed nii kaua Soomes olnud, et teaksid et siinsete penskarite näol pole tegemist lihtsalt tüütute vigisevate mutikestega, kes noormeeste koleda lauluhääle peale ainult tati pritsimisega piirduksid. Samuti pole noormehed vist aru saanud, et tegemist on haudvaikuse maaga (täid on alguses peidus, tulevad 2 päeva pärast välja, pealtnäha on kõik laitmatu), mitte selle riigiga, kus kodanike kõrvad on seina tagant kostva jorina ja tümakaga harjunud. Ei imesta, kui varsti sõidab politseiauto hoovile, mis iseenesest pole sugugi paha, sest politseinikud ja tuletõrjujad on siin riigis ainsad olevused, eks natukenegi meesterahvaid meenutavad (isegi kui neil on kiilaspea ja kitsehabe).
Samas on minu mure olukorra pärast riigis ajendatud siiski puhtisiklikust aspektist - nimelt võib tädikestel jälle jääda mulje, et mina olen JÄLLE kaubikuga mehi kohale vedanud.

Täikrae.

Kummaline maa see Soome, pealt näha nagu tüüne ja hillitsetud, aga sileda pealispinna all pulbitseb elu, mis pole tihtipeale just kõige meeldivamas avaldusvormis. Tulin mina paar päeva tagasi töölt ja võtsin kraavipervelt mõned hiirekõrvul puuoksad kaasa, et natuke rohelust ka tuppa saada. No teada tuntud värk, kodumaal 100 x järeleproovitud värk ja alati töötanud. Koju jõudes tundusid need oksad küül natuke kahtlased, aga ei saand nagu aru kohe milles probleem. Paari päva pärast märkasin, et kogu vaasi ümbrus on meetri raadiuses mingisuguseid valgeid helbeid paksult täis. Lähivaatlusel osutusid need täide laipadeks. Veelgi lähemal oksavaatlusel selgus et okste peal olev pruunikasmust liikuv koorik pole muud kui veel mittelaibastunud täide kiht. No ausalt öeldes üsna õõvastav vaatepilt. Ja täid on minule tuntud lehetäi liikidega võrreldes suured nagu elevandid. Ilmselt lüpsavad siin maal lehetäid sipelgaid, kes on täiesti tavapärase kaliibriga tegelased, mitte vastupidi. Paistab et mitte ainult soorollid pole paigast ära.

Häda mõistuse pärast.

Möödunud nädalal olin ma rahutu, nutsin ja higistasin öösel. Kader kogenud emana püüdis mind küll ohtra veiniga maha rahustada, kuid tulemused jäid paraku kesiseks. Nüüd on siis põhjus selgunud! 30-aastasena kasvab mulle suhu 5. tarkusehammas. Kusjuures sinna koha peale, kus polnud õieti ruumi ühele ainsalegi tarkusehambale.
Mina ei tea mis nyyd saab. Ühest küljest jama selle hambaga, mine või arsti juurde. Teisest küljest jälle jama - mis selle hirmsa tarekuselaadungiga peale hakata? Ja huvitav, mis valdkonnas omandatud kogemust see hammas nüüd siis eriliseks puhkemisvääriliseks sündmuseks peab? Mul on kuri kahtlus, et tegemist pole ajaloo ega isegi mitte meditsiiniga.

Tõestusmaterjal.

On küll võimalik minust suht kobe pilt teha ja selleks piisab isegi amatööri oskustest ja varustusest. Amsterdam, kanal, laevuke 04.mai2007

Kints läbi.

No reis ühesõnaga. No seda muret meil Amsterdamis igatahes ei olnud, et uks oleks ootamatult sneprisse klõpsatanud - nimelt õnnestus meil viibida suurepärases kiviaegses hotellis, kus vaatamata munnikujulisele võtmehoidjale, snepperlukkudest, või hoidku jumal- magnetkaartidest, polnud midagi kuuldud. Lisaks koerakuutti meenutavale dushiruumile, kuulus hotelli võlude hulka ka konditsioneeri puudumine ja permanentne kanepisuitsu hais koridoris. Samas oli seal väga rahulik ja odav ka - kes tahab uut autot osta, peab natuke muu arvelt koonerdama (mis loomulikult lõppkokkuvõttes ei õnnestunud nagunii, aga hea, et inimene vähemalt planeerib midagi).
Põnevaid seikasid oli mitmeid, paraku ei tea ma pärist täpselt, missugused neist blogivalgust kannatavad. No näiteks sõlmisin ma juba saabumisõhtul sõprussuhteid sitsiillasest restoraniomanikuga (Kader ristis ta kyll "itaalia täkuks") , kellel on kodus suur paks vana kuri naine ja palju lapsi. Nimetatud fakti kuulmise ajendil kadusid minu prillid jäljetult, ega ilmunud välja enne kui järgmise päeva lõunal. Seda, kas sitsiliaanost endast ka midagi muud peale natukese pulbri järgi jäi, ma ei tea, sest edaspidi hoidsin ennast sellest kvartalist igaks juhuks kaugemale. Ja kui Amsterdamis üldse millestki puudust on, siis kindlasti mitte restoranidest!!!
Teise päeva õhtu veetsime me Indoneesia roogasid nautides. 10-palli süsteemis saab koht hindeks toit: 10 palli, teenindus 12 palli ja hind 20 palli. Igatahes oli seal üks shokolaadimehike eraldi selle töö peal, et seisis ukse kõrval ja määris kõikidele lahkuvatele klientidele lusikaga mett moka peale. Minule põhjustas peamurdmist, kas fakti eest, et kelner terve õhtu õlise naeratuse saatel minu rinnahoidja kinnituskohta patsutas, peaks ma jootraha lisama või hoopis vähendama.
Kolmandal õhtul pidin siiski söögikoha teeninduse tasemes pettuma - kelner ei kutsunud mind kohtama ega patsutanud kuhugi. Lihtsalt tassis meile toitu viisaka naeratuse saatel. Mage värk. Veinikastmes valmistatud lõhe siiski natuke kompenseeris madalat profiili. Kohting ka muidugi ära ei jäänud, kuigi head nahka sellest ei tulnud - mina arvan et Türgi ei ole veel küps EU-ga liitumiseks, las arenevad, siis vaatame taotluse uuesti läbi.

Erilisi kiidusõnu ja äramärkimist vajab muidugi ilmastik, siinkohal müts maha hollandlaste ees. 20 kraadi sooja ja hein rinnuni maikuu alguses, see on tase milleni meie omad ei küüni kohe kuidagi. Samas, lootust on et hiljemalt jaanipäevaks ka siin midagi sarnast tekitatakse.
No kõik eredad seigad ei tule isegi esimese hooga meelde, peab natuke mõtlema. Las Kader ka blogib midagi - näiteks seda, kuidas hollandi mehed kanali peal paati parandasid, või siis seda, kuskohast hollandlaste meelest kõik krediitkaardid läbi võib tõmmata. Või sellest, kuidas Amsterdamis elatakse antisantitaarsetes tingimustes - kanali ääres einestades on igastahes soovitav vette mitte vaadata. Kahjuks pole Askol blogi, muidu ta võiks pajatada selest, kuidas ta naistekarja maha raputas ja üksinda punaste laternate rajooniga tutvus ;P

Ma ei pane enam iialgi konna tüdrukutele telki...

...ega ütle enam kunagi ühtegi halba sõna oma naabrite kohta. Nimelt on lennuki väljumiseni jäänud loetud tunnid. Sain kõik tavaari pakitud, kui ostustasin korra veel 100 m kaugusel oleva rahaautomaadi juures käia. Hetkel kui uks sneprisse klõpsatas, kontrollis teine käsi taskut - kas uksevõtmed ikka on seal. Nojah, tasku oli tühi. Isegi mitte moblat polnud kaasas, et kuhu tahes helistada (hädaabi, Eesti saatkond, president, ema, lennujaam, korteriomanik).
Südameinfarkti eelses seisundis kõmpisin ymber maja naabri ukse taha uksekella tilistama. Ise veel mõtlesin, et kui teda kodus pole, siis löön oma korteri akna kasvõi kiviga sisse, aga Amsterdami pean pääsema.
Õnneks oli naabril puhkus ja ta näitas mulle, kuhu on varuvõtmed peidetud. No ärge lootkegi, et ma selle siia kirja panen.
Lõpp hea, kõik hea.
Elagu naabrid!!! Ma toon tädile Amsterdamist kommi (või midagi kangemat). Ausõna!

Soovitan grillsyytevedelikku Soomest!

Homsest siis läheb Amsterdamis tuuritamiseks - ei mingit konverentsi, puhas läbu, kõik oma kulu ja kirjadega (nagu muideks ka kõik varasemad reisid, mida blogis mainitud).
Nuputan just, et kas on mõistlik mõte võtta lennukisse kaasa pudelitäis süütevedelikku? No selge on see, et pärast seda, kui olin reisikoti pesemiseks eraldi vanni ostnud, ma õllepurke enam vabatahtlikult kaasta tassima ei nõustu. Kuigi ilmselt see poleks ka paha mõte - kogenud Amsterdamis käijana ma tean, et õlle asemel myyakse seal ainult Heinekeni. Aga süütevedeleikuga jah, on sellised lood, et paraku on see lähima 2 nädala jooksul ainus võimalus oma eesti sõpradele üle anda nende poolt tellitud kraam. Soomes müüakse K-Citymarketis sellist rapsiõli baasil grilli syytevedelikku, millest Eestis võib ainult unistada. Imbuma ei pea, põleb kohe ja korralikult ning on TÄIESTI lõhnatu. Kes korra on proovinud, teisi ei taha! Hind on 3 eurot pudel, kes Soome satub - ostke kindlasti! (Kollane rapsiõlist tehtud ollus, Pirkka Grilli Kokki või taolist on nimi)

Valik tehtud.

Asi on nüüd siis lõplikult otsustatud ja edasikaebamisele ei kuulu:
Juulikuusest alates seisab minu õue peal, soomlaste suureks kadeduseks, selline iludus (sama värvi ka). Kahjuks on tegemist populaarse liikumisvahendiga, seetõttu järjekord suveni :(