Täikrae.

Kummaline maa see Soome, pealt näha nagu tüüne ja hillitsetud, aga sileda pealispinna all pulbitseb elu, mis pole tihtipeale just kõige meeldivamas avaldusvormis. Tulin mina paar päeva tagasi töölt ja võtsin kraavipervelt mõned hiirekõrvul puuoksad kaasa, et natuke rohelust ka tuppa saada. No teada tuntud värk, kodumaal 100 x järeleproovitud värk ja alati töötanud. Koju jõudes tundusid need oksad küül natuke kahtlased, aga ei saand nagu aru kohe milles probleem. Paari päva pärast märkasin, et kogu vaasi ümbrus on meetri raadiuses mingisuguseid valgeid helbeid paksult täis. Lähivaatlusel osutusid need täide laipadeks. Veelgi lähemal oksavaatlusel selgus et okste peal olev pruunikasmust liikuv koorik pole muud kui veel mittelaibastunud täide kiht. No ausalt öeldes üsna õõvastav vaatepilt. Ja täid on minule tuntud lehetäi liikidega võrreldes suured nagu elevandid. Ilmselt lüpsavad siin maal lehetäid sipelgaid, kes on täiesti tavapärase kaliibriga tegelased, mitte vastupidi. Paistab et mitte ainult soorollid pole paigast ära.