100 sigadust "sõbrale" ehk 21. sajandi võlu ja valu:

Täna töölt tulles oli mu postkast taas pigeni paberikraami täis. Tavaliselt jaguneb sealt leitav patakas 3-ks: 1) paberikraam mis rändab kohe prügikasti 2) paberikraam, mis tuleb enne prügikasti viskamist kile/ümbriku seest välja võtta 3) arved.

Täna jättis süda löögi vahele, kui silmasin muu pahna vahel TAVALIST KIRJA. Klassikaline pisike ümbrik, käsitsi minu aadress peale kribatud ja puha. Süda jättis kohe mitu lööki vahele ja kogu möödunud elu libises filmina silme eest läbi. Enne kui jõudsin käppade värisedes ümbriku avada, silmasin, et postitemplile on kirjutatud ABO, mis tähendab teadupärast Turu linna rootsikeelset nimetust. Meenus kohe päris mitu tuttavat sealt linnast, kellelt oleks päris põnev kirja saada...no kasvõi õnnitluskaarti (edukalt läbitud tööpäeva puhul, näiteks).

Ümbrikus oli internetiarve, mis oli ekslikult minu eksboifrendi aadressile saadetud.