Viimased päevad Forssas.

Kui eile hommikul oli veel väljas kuus kraadi külma, siis täna on olukord taas kontrolli alla saadud ja tavapärane löga katab maad. Vähemalt üks tegelinski rõõmustab - Steffik. Loom on nimelt mitu päeva olnud pettunud, et õuest tulles ei viidagi kohe dushi alla. Ma olen teistelt ka kuulnud, et taksidele meeldivad veeprotseduurid, aga kas nii hullu kümblusfänni ikka on varem nähtud? Tegelt mulle endale kah meeldib ujuda. Polegi veel jõudnud ära kaardistada, et kuskandis seal Tamperel need ujulad asuvad? Mudilastega koos purskkaevude all sulistamimne pole just minu rida, sestap ma eelistaks sihukest kohta, kus oleks niisama paar rada "kuntouimaritele".
Terve tänase päeva olen eluks vajalikku ja mittevajalikku tavaari kastidesse pakkinud. Peni üritas mind alguses takistada, aga lõpuks lõi käpaga ja saatis mu tegevust kaastundliku pilguga: "Ei, noh, oli see tips mis ta varem oli, aga nüüd on ikka täitsa segi keerand...".
A see telefoonide väljalülitamine oli sihuke ajutine lahendus - võrdleksin joomise ja pohmelliga. Alguses oli küll hea ja rahulik, aga kui siis mobla uuesti sisse lülisin, oli terve automaatvastaja sõnumitest umbes :( Ehh, inimesel ei ole mitte kõige vähimatki õigust mõned päevad omaette olla... Masendav.