Siin on teile stiilinäide, kuidas panna sama lugu kirja kahel erineval viisil. Tegelik situatsioon on selline, et 2 kuud puhkusel olnud arst läheb taas tööle, ja esimese haiglas oldud tunni jooksul kutsutakse ta patsienti elustama (mida tuleb Soome tingimustes ette reeglina* 1 (üks!) kord 2 (kahe!) aasta jooksul. Mõlemal juhul nähakse asju arsti vaatenurgast:
Pärast kahekuulist loodrielu peksti mind täna tööle. Enne, kui ma rohke kofeiiniannuse m6jult ärkvel seisundi j6udsin saavutada, kutsuti mind siseasjade osakonda, kuna ebaselgetel asjaoludel oli mingisugune minule täiesti tundmatu onkel lusika nurka visanud ja ootas, et keegi teda elustama tuleks. V6i noh, tyhja tema vaeseke enam midagi oodata oskas, aga kari med6desid oli pisut kohkunud olekuga tema voodi ymebr sehkendamas, k6igil sellised näod peas nagu peaks ilmtingimata midagi tegema ja kiiresti. No ma siis elustasin vennikese ära, mis mul muud yle jäi. Syda ei tahnud kyll alguses vedu v6tta, mistap läks vaja korduvaid adrenaliini ja elektrivoolu annuseid, aga niikaua kui Fortum arvet ei esita, ega mul kahju kah pole... ( jatkuuu....)
või:
Olin puhkusel, tulin tööle ja tunni aja pärast oli 2. osakonnas kriitiline situatsioon. Andsin oma parima ja läks üle üllatuste hästi. Medõed olid väga tublid, suur tänu neile!!!! (ei jätku).
No valik on teie - igaüks võib mõelda, kumba blogi tema loeks. Ja siis lugedagi. Tegelikkus on ikka tegelikkus. Elu on ikka elu. Sitta(tühja) ta sellest muutub.
Ja pidada meeles, et kuigi minu näpp tõrgub viimatimainitud stiilis klahve sõrmitsemast, ei tõrgu sellesama näpuomaniku käpp, seetõttu inimestele ebameeldivaid abivahendeid (intubatsioonitoru) hingamisteedesse toppimast.
"Intubatsioonitoru tuleb niikuinii!", ütles kaasaegse euroopaliku meditsiini trendidega hästi kursis olev inimene (nimi toimetusele teada).
* reegli autor: Yleislääkäri
NB! Elustamine on asi, mida mitte keegi ei saa harjutada (kelle õnneks, kelle pettumuseks), sestap on koolitusetteheited kohatud. See on umbes nagu nii, et alustad möödasõitu rekkast ja poole tee (rekka) peal avastad, et keegi suvatseb sulle vastu sõita. Pidurdad või annad gaasi? Hetkes kinni. Üks otsus on õige ja teine vale. Uut võimalust ei tule kunagi. Või kui tuleb, siis pole enam see.
Sa ei jõua avariisituatsioonis läbi mõelda. Ikka jääb see vana hea REAKTSIOONIKIIRUS, mille valem võrdub = änn pluss igrek jagatud iksiga ja läbi jagatud zetiga, korrutades siinus alfaga ( ilma et viimane oleks sellest mõhkugi aru saanud), ja läbi korrutades koossiinus Peetriga, kellele tundub nagu sellest kõigest oleks veel vähe old....
Pärast kahekuulist loodrielu peksti mind täna tööle. Enne, kui ma rohke kofeiiniannuse m6jult ärkvel seisundi j6udsin saavutada, kutsuti mind siseasjade osakonda, kuna ebaselgetel asjaoludel oli mingisugune minule täiesti tundmatu onkel lusika nurka visanud ja ootas, et keegi teda elustama tuleks. V6i noh, tyhja tema vaeseke enam midagi oodata oskas, aga kari med6desid oli pisut kohkunud olekuga tema voodi ymebr sehkendamas, k6igil sellised näod peas nagu peaks ilmtingimata midagi tegema ja kiiresti. No ma siis elustasin vennikese ära, mis mul muud yle jäi. Syda ei tahnud kyll alguses vedu v6tta, mistap läks vaja korduvaid adrenaliini ja elektrivoolu annuseid, aga niikaua kui Fortum arvet ei esita, ega mul kahju kah pole... ( jatkuuu....)
või:
Olin puhkusel, tulin tööle ja tunni aja pärast oli 2. osakonnas kriitiline situatsioon. Andsin oma parima ja läks üle üllatuste hästi. Medõed olid väga tublid, suur tänu neile!!!! (ei jätku).
No valik on teie - igaüks võib mõelda, kumba blogi tema loeks. Ja siis lugedagi. Tegelikkus on ikka tegelikkus. Elu on ikka elu. Sitta(tühja) ta sellest muutub.
Ja pidada meeles, et kuigi minu näpp tõrgub viimatimainitud stiilis klahve sõrmitsemast, ei tõrgu sellesama näpuomaniku käpp, seetõttu inimestele ebameeldivaid abivahendeid (intubatsioonitoru) hingamisteedesse toppimast.
"Intubatsioonitoru tuleb niikuinii!", ütles kaasaegse euroopaliku meditsiini trendidega hästi kursis olev inimene (nimi toimetusele teada).
* reegli autor: Yleislääkäri
NB! Elustamine on asi, mida mitte keegi ei saa harjutada (kelle õnneks, kelle pettumuseks), sestap on koolitusetteheited kohatud. See on umbes nagu nii, et alustad möödasõitu rekkast ja poole tee (rekka) peal avastad, et keegi suvatseb sulle vastu sõita. Pidurdad või annad gaasi? Hetkes kinni. Üks otsus on õige ja teine vale. Uut võimalust ei tule kunagi. Või kui tuleb, siis pole enam see.
Sa ei jõua avariisituatsioonis läbi mõelda. Ikka jääb see vana hea REAKTSIOONIKIIRUS, mille valem võrdub = änn pluss igrek jagatud iksiga ja läbi jagatud zetiga, korrutades siinus alfaga ( ilma et viimane oleks sellest mõhkugi aru saanud), ja läbi korrutades koossiinus Peetriga, kellele tundub nagu sellest kõigest oleks veel vähe old....
3 kommentaari:
oh jee, ma tegin ka just meditsiiniteemalise sissekande oma ajalehte...
võta mind kaasa ja kaugele saarele vii ... nüüd ma ei teagi, et kas ma tahaksin olla elustaja (mida ma minust sõltumatutel asjaoludel ei saa olla) või elustatav (situatsioon, mida ma sinu sinu sissekande valguses väldiksin).
Jah, elustamisjärgselt elavad inimesed reeglina suht muretut elu nagu keskmine soome pensionär - ise ei pea isegi tagumikku enam pühkima. Noh, sõltub muidugi sellest, kaua aju on ilma hapnikuta olnud. Soovitan tõesti hapnikuvaeseid situatsioone vältida - siis ei saaks me ju enam sinu naljakat masendusblogi lugeda...
Postita kommentaar