neljapäev, 13. september 2007

2. töönädal homme läbi..

.. ja meeleolu pole enam nii roosiline kui eelmisel nädalal. Töö on endiselt OK või pigem isegi veel enam, sest hakkan juba uute asjadega harjuma. Medõed ja -vennad on ka OK, samuti nooremad kolleegid. Mis siis üle jääb? Nojah, olen sunnitud hommikust õhtuni kuulama vanema meeskolleegi st. otsese ülemuse negativistlikku jorinat teemal: "Tänapäeva maailma persesoleku põhialused pensioniealise sisearsti vaatevinklist". Nädal aega oli täitsa lõbus - meeldiv vaheldus tavalisele kiipsmailingule. Tundus, et tegemist on konstruktiivse kriitikaga, aga ei - tegelt on asja nimi kibestumine. Põhjusele pole veel päris täpselt pihta saanud. Nüüd läheb juba 2. nädal samas vaimus ja täna ma kuulsin muu hulgas, et karskusühingud tuleks uuesti asutada (see ei olnud vihja minule vaid ühele naisele, kes meil täna maksatsirrossi kätte suri) ja seda, et tänapäeva noored ei viitsi hommikust õhtuni tööd rügada nagu loomad, vaid tahavad vahetevahel vabu päevi saada, et näiteks kodumaal käia. Pisarad tulid mulle aga silma siis, kui ta väitis Steffi kohta, et koerad on täiesti mõttetud olevused, juhul kui nendega jahil ei käida ja tema aru ei saa, milleks inimesed selliseid lontrusi peavad, kellega on ainult muresid (juttu oli sellest, et ma pean enne laevale minekut kodust läbi käima ja kutsu peale võtma). Pisarad sellepärast, et mulle kerkis silme ette Steffiku armas nägu ja see, et keegi ütleb tema kohta: "mõttetu olevus". Teatasin üsna napisõnaliselt, et: "Selle asja suhtes on olemas eri arvamusi ja et väga lahe just ei ole üksinda välismaal elada." Ise mõtlesin: koerte ja muude loomade olemasolul on alati mõte olemas, mis ei kehti kahjuks kõikide inimeste eksistentsi kohta. Noh, tegelt see onu ei ole NII paha kui selle jutu põhjal nüüd paistab, aga ta lihtsalt satub vahepeal hoogu ja pingutab üle. Kuigi minu meelest on nendel inimestel kuri süda, kes loomi vihkavad.

Aga noh, ühel soome rahvusest noorel arstil on ülemusega veel väham vedanud - täna kurtis seda rividrilli, mille osaliseks tema iga päev saab. Ei kadesta, ausõna. Masendav on see, et tegelikult teeb juhtkond kõik, et haiglasse noori arste tööle meelitada, aga siis on paar dinosaurust, keda ei huvita muu kui oma ego. Kibestumise olulisimaks põhjuseks on minu meelest: "Tra, meie pidime noorena nisukest paska kannatama, miks teil peab parem elu olema???????"

1 kommentaar:

P6 ütles ...

Pole mõtet südamesse võtta nende inimeste arvamust, kes seda privileegi millegagi ära teeninud ei ole. No ei meeldi koduloomad ja ei saa aru, miks keegi neid peab - oma viga. Oleks et oleks veel keegi oluline inimene, kelle arvamused rohkem korda minna võiksid.. aga ülemus, fui ;) Mõtle pigem sellele, et sellisele õnnetule tuleks tegelikult kaasa tunda, kuna ta ilmselt näebki kogu maailma sellest küünilisest "pensionieelikust sisearsti" vaatevinklist, vaene inimene. Igaühel omad kiiksud, las nad siis ise elavad koos nendega, nende isiklik tragöödia.