Veel olukorrast riigis.

Kujutage ette situatsioon, et Eesti oleks EU ainus maa, kus autodel oleks peal mingisugune maks - noh nii umbes suurusjärgus 100 000 krooni per auto. Kas eesti inimesed käiksid rahulolust pulbitsevana ringi ja hääletaksid järjekindlalt sama valitsuse poolt, kes ei v6ta mitte midagi ette selle maksu kaotamiseks?
Mul on selline tunne, siinseid inimesi vaadates, et neil pole aimugi sellest, et nendel endal, kui tavakodanikel, ka sellises asjas s6na sekka oleks öelda. Poliitikast on ettekujutus kui mingisugusest esindusfunktsioonist - et oleks lihtsalt kobedad onud-tädid seal eesotsas. Peministri seisukohti teatakse ainult seoses tema girlfriendide rinnasuurendusoperatsioonide ja abielulahutusega.
Yhtegi muutust ei v6i teha, sellepärast et siis tekiks inimestel ebakindluse tunne - äkki ma ei olegi kogu oma elu elanud maailma k6ige paremas riigis. Ainsas riigis, kus KôIK on aegade algusest peale ôigesti tehtud. Sest iga tavakodaniku - eelk6ige ajud kreekapähli suuruseks joonud alkohooliku - enesekindlus ja esesekesksus on kogu yhiskonna alus, milleks mingisuguseid totakaid kahtlusi kylvata...

Automaks on vist tavasoomlase meelest sellepärast jube lahe, et p6hjus naabri peale kaebamiseks otse varnast v6tta. Tyhja sellest, et ise s6idame eelajalooliste kärudega ja elame puukuurilaadsetes osmikutes - pea-asi et naabril hästi ei läheks!