Meenus pagan seda teab kelle ammune t6demus:
6nn on nagu 6lleankur. Alguses kui täis ja esimesed s66mud juuakse, siis on ikka pidu taevani - suisa kogemus nagu kodanikul, kes Goethet eesti keelde t6lkis - meel on kerge, keel on raske, keerleb pea ja vaarub samm. Vähekese aja pärast on vaat tyhi, joovastus asendunud hoopis mingisuguse muu tundega (vastavalt joodud kogusele) ning p6himure - kust leida uus ankur?
Ja siis meenus veel targem jutt sellest, kuidas august ytles august augustile, et august august välja tuleks.
Rohkem ei meenunud midagi, aga asi seegi.

2 kommentaari:
sa ei rääkinud mida sa Mr. Jonesist arvasid. banaalne filmike vist natuke, aga Mr Jones maadles just selliste asjadega. ka mina vanasti. nüüd aga olen külm nagu kiivi. aga näe luugid kukuvad just kinni, nii et enne kolme ma siia tagasi ei tule :)
Kuigi filmike oli jah natuke lihtsakoeline, oli mr. Jones Richard Gere esituses lausa vastupandamatu. Ma pole kunagi mingi eriline Gere fänn olnud, aga kahel korral on ta mulle oma muljet avaldanud - mr. Jones ja siis mingi lugu, kus ta l6pus yles poodi. Kuidas ta kellegi teise esituses oleks - ei tea. Aga bipolaarseid inimesi m6istan ma suurepäraselt.
Postita kommentaar