Keelatud vili.

Eile sai siis l6puks keelatud film Magnus yle vaadatud. Mnjah, nähes Kristiinat ja Triinu ning kuuldes Aapot, kes yldse ei valetanud, tekkis t6epoolest kuidagi t6sielulik tunne. Erinevalt Klassist, meeldis mulle selle filmi muusika. Erinevalt Klassist - sellist dialoogi, mida oleks olnud piinlik kuulata, ei olnudki (ega tegelt minu yllatuseks Klassis kah väga palju sihukest "nagu täiskasvanud arvavad et noored räägivad" teksti polnud, aga natuke ikka). Pean tunnistama, et ma olin kyll varem Kristjan Kasearu nime kuulnud, aga missugune ta välja näeb, sain aimu alles siis kui filmi l6putiitrid jooksid. Kyll tabasin ma ennast poole filmi peal juurdlemast, et huvitav, kes seda peategelase rolli mängib, kuna need tumedad kulmud meenutasid mulle kogu aeg yhte teist noormeest. Nojah, selge pilt, miks pubekad on ärevil. Mingil hetkel korraks tekkis venimise (igavuse) tunne kah, aga see oli äärmiselt lyhiajaline. Samas, sellest ma kyll aru ei saanud, kelle elu veel, peale Aapo oma, pärast selle filmi Eestis linastumist totaalselt tuksis oleks. L6ppkokkuv6ttes v6ib öelda, et vaadata kindlasti tasub, kuigi algus oli muljetavaldavam kui l6pp. Muideks, ka Klassi tasub kindlasti vaadata - tegelt oli ka see film minu jaoks yllatuseks, et eestlased oskavad kyll midagi filmilaadset kokku nikerdada, kui väga tahavad.
(Siinkohal loodan, et nyyd on siis yks ammune v6lg likvideeritud ;-))