Can't stop crying

Halb on olla ikka veel...Sain teada, mida tähendab halvav hirm. Noh, ongi nii, et käed on halvatud - s6rmed l6dvad nagu lehmanisad - telefoninumbrit ei saa valitud.
Pakkisin siis täna seljakotti, et homme öövalvest otse laevale, k6ik asjad said ilusti kokku ZIPitud ja ruumi jäi veel ylegi... pool tundi enne tööleminekut avastasin suurest toast diivanilt pruksnäritud tabletilehe - fooliumiribad ja suured sinised äranäritud tabletid. Tegemist siis unerohuga Dormicum ja need olid kangemat sorti 15 mg tabletid. Koerale sisuliselt surmav annus - 150 mg. No kui ise v6taks 2 tabletti, siis ärkvel enam ei pysiks, aga koer on minust k6vasti pisem, eksole, ja tablette on lehe sees maksimaalselt 10 tykki. Ma olen KOGU AEG kartnud, et koer v6ib myrgised rohud kätte saada, ja sestab on need mul kapis luku taga. Täna pakkisin aga reisikotti ning käisin ka rohukapi kallal - ilmselt pudenes leheke mulle märkamatult p6randale.
Noh, arvuti oli lahti, aga paanika t6ttu ma ei suutnud seda kasutada nt. loomaarsti kontaktandmete otsimiseks. 020202 kuidagi s6rmed kobistasid telefoni peal ära. Koer ise nii r66mus ja reibas nagu ei kunagi varem. Oehh, no kehvasti on see loomade hädajuhtumite asi orgunnitud... Helsinkis pidavat olema isegi loomakiirabi, aga siin oli raskusi valvearsti leidmisega - mitu kohta tuli läbi helistada. Sain ka juhiseid, et anda koerale soola ja vett peale - et oksendaks. No Steffik hakkas vastu ja mul käed n6rgad nagu sylt....kogu elamise saime soola täis raputatud ja see oli ainus kasu. L6puks yhes kohas läks 6dedel minu nutmist kuuldes syda haledaks ja ytlesid, et tulgu ma kohe kohale, m6tleme midagi välja. Asi selles, et Soome loomaarstidel pole apomorfiini - rohtu, mis ajaks koera oksele. Vanasti oli, aga maaletoomine l6ppes seletamatul p6jusel... sestap öeldi mulle igast kohast, et pöördu kuhugi mujale, kus seda rohtu on...
Vahepeal helistasin ylemusele - et hädajuhtum, ma ei saa tööle minna. Ylemus on mul selline noor kutt, arusaaja. Tundis kah rohkem muret minu koera tervise, kui selle pärast, et kust mulle asendaja leitakse.
Mina siis Steffik kaenlas padavai loomaarstile - 6nneks kesklinnas siinsamas lähedal. Saime koera tunni aja pärast vesinikperoksiidi abil oksendama (inimestel sellist v6tet ei kasutata, apomorfiini seevastu idee poolest kyll - praktikas siiski harva), Steff sai isegi mingit vastumyrki (flumaseniili? ma ei taht liiga palju uurida - kyll arst teab, mis arst teeb).
Kuts oli muidu reibas - mitte mingisuguseid märke unerohu m6just. Samas see rohtude sissevägistamine tekitas talle nii meeletu stressi, et k6ht läks lahti. Nii ta siis tyhjendas ennast seal loomaarsti ooteruumis eest ja tagantpoolt. Vaene loom.
Noh, minul keelati täna tööle minna - vaja koera jälgida. Praegu ta on kyll väga terve moega. Ilmselt pääses ta tänu sellele, et ei neelanud neid rohtusid tegelikult alla, vaid nätsutas niisama - no väga m6ru maitsega pillid.
Tegelt oli minu k6ige esimene m6te, kui see juhtus, et miks ometi Steffiga? Pigem juhtugu siis juba minu endaga...

Aga nyyd me istume kolmekesi öise Stari pardal...mina, Mitsu ja Steffi.
Muideks, ka homse Rosella peale oli vabu autokohti tekkinud - helistasin täna just 6igel hetkel, aga otsustasin siiski öise laeva kasuks. Autoga noormeeste ekspluateerimine jääb seega ära, millest on muidugi omamoodi kahjugi ;-)
Ahjaa, loomaarsti arve oli 65 eurot. No lihtsalt, informatsiooniks/v6rdluseks. Kuigi maailmas pole kallimat asja kui Steffi.