Back to innocence.

Teadmiseks neile, kes minu vigases emakeeles kirjutatud tekste loevad. P6hikooli ja gymnaasiumi ajal muideks, oli minu tugevaim ala tegelikult eesti keel, nii uskumatu kui see ka pole. Lääne maakonnas ma v6itsin keele ja kirjanduse olympiaadi ära (nagu ka enamiku muid olympiaade - saksa keele, keemia, matemaatika jne. ja seda mitte, et mina oleks tark old, vaid lihtsalt teised olid VEEL lollimad). Kuna ma käisin N6o RG, kus olid peamiselt matemaatikutest poisid, siis polnud mul samuti eriti raske humanitaaraladel silma paista. Meil oli sihuke systeem, et kui oli matemaatika kontrolltöö, siis tahtsid k6ik tydrukud istuda teatud poiste vahetus läheduses, ja kui oli eesti keele kontrolltöö v6i klassikirjand, siis tahtsid k6ik poisid istuda minu vahetus läheduses ;-)
Peale gymnaasiumi on seevastu toimunud mäek6rgune taandareng - ise ka vahest imestan, kuidas enam ei suuda k6ige lihtsamaid reegleid meenutada. Suurimaks syyks pean ma seda, et olen aastaid k6lkunud nii paljude erinevate riikide ja v66rkeelte vahel, et aju lihtsalt ei suuda enam yhtegi neist väga hästi osata. Pealegi olen yleyldse selles suhtes maru tolerantseks muutunud - nii teiste kui enda koha pealt, ega viitsi isegi eriti pingutada enam.
Teine asi, mis mind ilmselt N6os on m6jutanud, on see, et ma olen 6rnas eas suurema osa oma ajast meeste seltskonnas veetnud - ja seda just nimelt s6brana. Oligi sihuke värk, et olin kyll eliitpoiste parim s6ber, aga nii kui asi tantsuks ja tagaajamiseks läks, jäeti mind mängust välja. Eks ma olin frustreerunud muidugi...Nohikute seas ma olin seevastu popp - nende meelest ma kuulusin eliiti, nagu ma aastaid hiljem olen kuulnud.
Nyyd on nende endiste poppidega sihukesed lood, et vaid m6ned neist on k6rgkoolis käinud ja ilmselt poleks mul nendega kahte s6nagi rääkida. Nohikud seevastu on need, kellega praegu luurele läheks.
Siinkohal ma paluksingi sygavalt vabandust yhe endast 2 aastat vanema poisi käest, kes tegelt polnud isegi mitte klassikaline nohik, sest ta mängis jube hästi korvpalli , aga miskipärast oli mul ikkagi sellise austaja pärast häbi (ega tol ajal vist enda isiklik arvamus ju suurt lugenudki).

L6petuseks ma panen siia (autori lahkel loal, mida ei kysitagi, eksole ;-) (eino tegelt ma tean, et Ryblik lubab)) k6ige armsama teksti, mis mulle teadaolevatel andmetel, minu kohta on kunagi kirjutatud (Orkutis):

Minu kallis klassiõde Nõo päevilt, pean punastades tunnistama, et oli ka minu keskkooliaegne suur arrrrrmastus :) Lõpuaktusel oli mu tähetund kui ma sain koos Liina käsikäes südamevärinal aulasse sisse marssida, nii nunnu.

Õnneks pole Liina mind siiani ära unustanud ning aeg-ajalt täiesti juhuslikel ajahetkedel põkkume me ikka veel.

Kommentaariks niipalju, et ta oskas oma tundeid paganama hästi varjata - mul polnud 6rna aimugi. Ma ise mäletan tema kohta seda, et yhel 6htul, kui me olime minu toas kahekesi koos muusikat kuulanud ja niisama lobisenud, siis kui ta minema läks, tabasin ennast m6tlemast: "Täitsa tore poiss, see Ryblik...", aga see oli ka k6ik, sest minu m6tted olid ju enamasti kusagil mujal, eksole ;-)