Vales filmis.

Tegelt ma tahtsin lapsena ja teismelisena näitlejaks saada - just komöödiarollid sobisid/huvitasid. 6nneks ma sain aru, et mul pole k6ige vähimatki lootust, kuna naisnäitleja peab ikka kena kah olema - no esteetilise välimusega vähemalt, sest ega lavaka vastuv6tu-onud siis seda vaata, et see tydi hakkab meil tulevikus ainult paroodiates osalema.
A nyyd tuleb välja, et valides arsti elukutse ja kolides Soome tööle/elama, ongi minust näitleja saanud. Paraku on asi komöödiast kaugel ning yks ja sama tykk jookseb juba 2 aastat. Samas on ka ette teada, et näidend ei kao repertuaarist iialgi ning aplausi asemel saab näitleja tänutäheks vingus ninasid, umbusklikke pilke ja vahest lausa r6vedat s6imu. Suur osa etendustest toimub öösiti. Kas me siis sellist näitlemist tahtsime?
Osa inimesi vist harjub ennast ymbritseva lollusega - psyhhiaatrid näiteks. Mina seevastu ei harju sellega iial, vaid vastupidi - mida rohkem yhte ja sama lollust ma pean kuulma, seda närvilisemaks ma muutun.
Näidend ise on umbes selline:
Tuleb mammi, kiviga. Keset ööd. Ei hakka kiva loopima, näitab hoopis nähtamatut n6ela ja ytleb:
"Ma ei saa kodus magada, sest ma kardan, et see nähtamatu n6el tuleb ja tapab mu ära...."
"Kle mammi, a seda n6ela pole ju olemas...",
"No aga kust sa tead?"
"No vaata, ma katsun käega - ei ole noh"
"Aga minu sugulasel oli niimoodi, et käega katsudes n6ela pold, a pärast hoopis koer jäi rongi alla..."
"No aga sina ei ole ju sinu sugulane - sul pole isegi koera mitte"
"Mis siis - ma v6in endale koera v6tta"
"Koerte probleemiga tegeleb loomaarst"
"Noja, aga see n6el - kui see mu ära tapab...ma lugesin "Tikkimise ABC-st", et n6elad v6ivad maru ohtilikud olla..."
"Hea kyll - teeme nii, et ma panen sellele n6elale sellist määret peale, mis muudab ta täiesti liikumatuks - mingi valemiga ei saa sulle kallale tulla"
"Aga äkki see määre on mulle ohtlik - ma olen allergiline nii paljude asjade vastu..."
"See on täiesti ohutu määre"
"Jajah, aga see naabri koer..."
"Okei, paneme selle n6ela siis sellise metallist karbi sisse - nähtamatu"
"Ei tea, kas see ikka aitab"
"Raudselt aitab"
"Oled sa ikka kindel?"
"Ikka."
"..et see n6el siis ei tapa mind ära?"
"Ei."
"Ega tule mulle kallale..."
"Mitte mingil juhul."
"Aga sa ju tegelikult ei ole seda n6ela yldse uurinud - n6elast tuleks fotosid teha."
"Meil öösiti fotograaf magab, aga mine homme pildistaja juurde."
"Aga ma tahaks, et sa k6nniksid kolm korda tähtsa näoga ymber selle n6ela - siis mul on kergem uskuda, et see n6el pole ohtlik..."
"Teeme nii..." (k6nnib 3 tiiru ymber n6ela)" Ei mingit ohtu..."
"Ma tahaks veel, et sa teeks kykke ja kätek6verdusi - ma filmist nägin, et nii tehakse."
"Aga palun." Teeb 3 kykki ja 2 kätek6verdust. "Nyyd ma luban sul koju minna, kui sa väga tahad... ega sa ei pea muidugi minema, aga noh, juhul kui sa VÄGA tahad...et siis v6ib natuke sinna kodu poole sättida kyll..."
"No aga kui see n6el mu öösel ära tapab?"
"Aga kui ei tapa?"
"M6nitatakse siin vanainimest, öhääääää, yyyy, appiiii!!!!" lahkub ulgudes. Järgmisel päeval teab kogu kyla, kes on selle kyla k6ige laisem ja lollim inimene.