Taas julgete huntide rasvastest tissidest.

Eilne käik Tallinna ööklubisse, kuhu ma kogemata tänu halvale seltskonnale sattusin, tekitas minus musta masendust - paistab et ma olen lootusetult vana sedasorti asutuste jaoks, sest kõik mis seal toimus, tundus ääretult nõme hoolimata ohtratest kokteilidest ja siidrist. Noh, kui nüüd muidugi sügavalt järele mõelda, siis ega ma pole ju kunagi ööklubi-inimene olnudki (v.a. üks erandlik Claire`s Birthday kontsert Atlantises)... ammugi siis vana peni ja uued nipid jne.
Samas soovitan kõikidele igavlevatele naisterahvastele seda Stockholmi-taksojuhi-trikki - lont hilisõhtul korralikult umbe ( soovitav on olek, kus muidu nigela keeleoskusega inimene paneb võõrkeeli nagu pohli), siis yks ilus taksojuht välja valida ja kohtama kutsuda. Isegi kui kohtamisest asja ei saa, võib päris põnevaid asju selguda - näiteks et taksojuht on tegelikult meditsiinitudeng, kellega on hiljem lõbus MSN-is MP3-sid ja You Tube-sid vahetada. Tüüpilist eesti muusikat valisin esindama laulu "Minu pruut on diktor meedias". Parafraseerides Askot ja tema "Las loomad näevad!", ütleksin siinkohal: "Las egiptlased kuulevad!".
Head sõbrapäeva kõigile!!!