kolmapäev, 3. september 2008

Varahommikune Tallink ja varahommikune patsient.

"Teretulemast reisilava pardale. Teid tervitab meeskonna kapten Juhan Liiv!"
Ei k6lanud just paljulubavalt, ning t6epoolest - kohe varsti tuli ka teade, et laev hilineb. Kerisin 2 tugitooli voodiks kokku ja tukastasin. Kui ma yles ärkasin, oli möödunud ilmselt väga palju aega - 2 kutti, kes k6ravallauas istusid, olid palju vanemaks jäänud. Lava kohale oli yles pandud 2 telekat, kus yhest näidati intervjuud venemaa preseidendiga (propaganda) ja teisest kondiseid bikiinides naisi (moesh6u), kummalgi videolindil häält taga polnud vaid taustaks yyrgas grammofon mingit jubedat soomekeelset lembelaulu.
Nu pagadi, Juhan!
***********
Kui ma puhkuselt äsjanaasnuna 6htul haiglauksest sisse astusin, vajas otsekohe yks joodik jälle elustamist. No ma ei saa yldse aru, mis veider komme see sommidel on, puhanud inimene kohe esimese 2 tunni jooksul totaalselt ära väsitada. Kena kombe kohaselt tuleb mul intubeeritud patsiendi puhul alati isiklikult käia Tampere Ylikooli Haiglas saaki yle andmas ja see pole suurem asi tegevus, sest mul läheb autos monitorilt mingeid pisikesi numbreid veerides syda alati nii pahaks (lapsest saati see viga, et s6idukis lugeda ei saa) - oksenda v6i kenale meeskolleegile otse sylle, selle asemel, et elustatud venna suust voolikuga verd imeda v6i taolist. Okse, sitt ja veri jätavad kusjuures täitsa kylmaks, aga näe - loksuvas laevas arvutit kasutada ei saa, kohe ajab öökima.
***********
Kui keegi tahab mind ikka päris t6siselt endast välja ajada, mitte niisama nokkida, siis v6iks ta K6NDIDA (!!) hommikul kell 5 purupurjus olekus esmaabipunkti (eeldusel et ma olen öö läbi haigeid inimesi uurinud ega pole silmatäitki maganud) ja väita, et tal on m6lemad käed täitsa halvatud - no mitte millimeetrit ka ei saa liigutada.
Pean tunnistama, et ma olen siiski vanas eas kuidagi flegmaatiliseks muutunud. Esimene röögatus oli kyll spontaanne:"Sellist haigust ei ole olemas!", aga siis ma tegin närvide rahustuseks kerge tiiru koridoris ja teatasin patsiendile: "Yks v6imalus siiski on - alkoholi kahjulik systeemne toime, teeme uuringuid, ma toon alkomeetri." (Hiljem selgus ka see, kust täsi oli idee saanud - nimelt teadis ta, nagu paljud meist, et selgroovigastuse korral v6ivad m6lemad jalad halvatud olla - miks siis mitte ka käed :DDDD Säärast meditsiinialast p6hjalikku kodutööd ilmutas viimati patsient, kes arvas, et verikusesus on selge märk songa l6hkemisest, ning teine, kes arvas et kanna naha all olev klaasikild läheb vereringesse ja satub näiteks pähe, mis on tegelt loogiline, kuna meie kere on yks suur 66nsus - nagu 6llevaat, kus sees on paar auku ja meesterahvastel ka kraan kyljes, aga noh, see selleks.)

3 kommentaari:

Manjana ütles ...

sa ei olegi seda juttu varem kuulnud? kui ma väike olin, siis ma küll teadsin seda klaasikillu asja, jube hirmus oli. mu teada, kõik lapsed teadsid seda.

Pettari Linna ütles ...

patsient oli täiskasvanud mees - pealtnäha ilma puude ja p66sasteta. mul oli vist 6nnelik lapsep6lv.

Anonüümne ütles ...

see klaasikillu jutt oli vist kuskil lasteraamatus, ma ka mäletan.