Infu teatud teadjatele.

Sõbrants ikka magab.
Ma kirjutan teile nüüd sellest, kuidas ma XXX taaskohtusin. (Kaderile mõelud, põhiliselt.)
No mis ma saan öelda. Kuigi mees on täpselt vanuses, kus vanusest ei sobi juttu teha (50+, aga ma arvan et minu isast paar aastat noorem ikkagi), pole teine üldse vanemaks jäänud - täpselt samasugune. Ja huvitaval kombel, tundub ta mulle nüüd kuidagi vähemkole (kuigi ta on samasugune). A point on muidugi see, et kuna ma toona ehtameeriklase (jänki) inglise keelest mitte halligi aru ei saanud, siis nüüd ma saan. Ja väga hästi saan. Ja oskan vastu ka rääkida. Ja nüüd ma saan aru, et mu valik pold toona üldse halb (kuigi ma seda ei teadnud), sest tüüp on intelligentne ja humoorikas. Me ei oota ju euroopa/ÜRO juhtivatelt majandusteadlastelt midagi vähemat, eksole.
*********
Aga nalja sai ka ja päris kõvasti. Arvates, et oleme ainsad lennujaama kohviku külastajad, võtsime ette soomlaste personaalküsimuse. Inglise keeles, loomulikult. Vend rääkis mulle, et kuigi ta pole iial Soomes käinud, on kõik selle riigi majandusteadlased ja muud persoonid, keda ta teab, natuke "odd". Mina kinnitasin, et ta on asjast täiesti korrektselt aru saanud. Mispeale ma täpsustasin oma seisukohta. Mispeale kohviku nurgast palmi tagant tõusis püsti üks väga solvunud soomlane ja ütles mulle midagi mürgist oma emakeeles, aga kuna see ei puudutanud minu ema, siis me lihtsalt naersime.