Iga tädi, kes punast kannab, ei olegi...

Ohjaa... Täna siis nokk Berliini poole tagasi. Kuigi äärepealt oleks oma vanast elust ilma jäänud. Noh, pole just väga turvaline istuda hullumeelselt kihutava autojuhi kõrval,kes ei joonud õnneks sõidu ajal mitte tilkagi alkoholi, aga samas tegi vahepeal peatusi selleks, et tõmmata ninna järgmine kokaiinilaks. Ah et miks ma sihukesse autosse sattusin? Sest äärelinnas pold öösel näha ühtegi taksot ja mina ei teadnud peast ühtegi kohalikku taksofirma numbrit, kuhu ma olkes helistada saanud, juhul kui mul oleks mobiiltelefon kaasas olnud. Üks motikaga kutt, kes mind isegi paarsada meetrit edasi sõidutas, ütles konkreetselt, et ta võib mind koju viia, kui ma tal suhu võtan. A ma ei viitsind - lihtsam on siis juba jalutada.
Ärge te iial pange Amsterdamis liikudes jalga punaseid retuuse! Juhul kui te ei viitsi kõigile kogu aeg seletada, miks te esmaspäeviti mitte kunagi mitte kellegagi seksuaalvahekorda ei astu. Samas, ma pole elus kuulnud nii palju ja intensiivselt korrutatavat - KUI hea ma ikka välja näen ;-) Praegu ma mõtlen, kas ma viskan need retuusid üldse minema või hoian mõneks selliseks päevaks, kui enesehinnang on erakordselt madal ja vajab turgutamist.