"Ära püherda tundmatu tiigi kaldal!"

hõikasin ma Steffile, aga juba oli hilja ja koer veeres järsakust alla kõva sulpsatusega vette. Mina möirgasin naerda.
Kui koer oli veest välja ja ehmatusest üle saanud, siis tegi ta tähtsa näoga ühele pardipesakonnale tuule alla. Nähes, kui vapper loom ta ikkagi on, unustasid kõik pealtnägijad selle pisikese äparduse.