reede, 29. veebruar 2008

Naiste revolutsioon.

Veel killukesi väitekirja kaitsmiselt...valgeseelik ja eluhetked.
Uff, kui onu-Ingo praegu seda nalja teaks, missuguse lumepalli tema poetatud lause on veerema lükanud ;-)

Becoming Jane - kirjaneitsi elust.

Taustalaulul pole tegelikult filmiga midagi pistmist, aga sobib minu meelest täitsa hästi.
Film ise oli vaadatav, ma ytleks. Piinlikkustunnet ei tekkinud, aga nutma ka ei ajanud (ma olen maailmameister filmivaatamise ajal nutmises!!!). Meeskangelane vastas minu maitsele kyll, kuigi kehaehituselt natuke liiga kribu.

Infotehnoloogiline Ime.

Mr. Jonesi film j6udis minu läpparisse nii umbes tunni aja jooksul ja ilma igasuguste tehniliste probleemideta. Uskumatu! Homme tuleb siis taas kino6htu, kuna täna öösel valvame hoopis soome Nokiat.
Lisan järgmise postitusena video sellest filmist, mida ma viimati vaatasin...

Hiljem lisatud: suured tänud ka muidugi, eksole! maisaand neid MSN-kaudu edastada, kuna tänatav tukihenkilö oli ennast juba välja loginud, kui vilm perile j6udis ;-)

Kambjasse uues kuues?

Lisaks sellele, et täna on reede, on veel ka mitterahvusvaheline kanganurumispäev.
Ma veel 6htuni m6tlen, et keda ahistada, sest tulemus on nagunii ette teada. No mida te ise vastaksite naisele, kes tuleb teie juurde jutuga: "Tule mulle meheks, kuigi mul pea valutab..."

Räägitakse, et täna olevat reede.

Ärkasin täna hommikul (noh, l6unal tegelt, kui hommikune Steffikusetamise paus välja arvata) kohutava peavaluga ja kurgus on ka imelik tunne... paha lugu kui ei olegi surmat6bi vaid mingi sihuke totakas viirus, mis teeb töötegemise ja vaba aja veetmise yhtmoodi ebameeldivaks.
Steffik on ka juba 3-4 päeva k6ik toidu välja oksendanud. Kui ta ise ei oleks endiselt nii terve moega, r66mus, ylielav ja hea isuga naksik, siis ma oleks juba t6siselt mures. Samas, koristustööd hakkavad juba pisut ära tyytama.
Yldfilosoofilistel teemadel ma ise ei pea täna blogima, kuna seda teevad minu ainetel teised. Siit ja siit saab lugeda.

neljapäev, 28. veebruar 2008

Geograafiatund.

Täna ma sain yhe e-maili, kus mulle tehakse sisuliselt ettepanek, minna koos aega surnuks lööma kohas nimega Saarima.
Alguses ma m6tlesin, et ilmselt see on mingi asula Saksamaa p6hjarannikul, aga hiljem langes kahtlus hoopis Lääne-Eesti saarestiku peale...Ega ma päris veendunud pole senini, et mis kohta silmas peetakse.

Peaks vist kysima oma 13-aastaselt tädipojalt, kes olevat äsja Tartu maakonna geograafia olympiaadi ära v6itnud. Mis muidugi pole mingi ime, sest tyyp ei osanud veel rääkidagi, kui v6is juba nimetada k6ikide maailma riikide pealinnasid.

Disooder.

Olen mina täna Steffikuga arboretumis jalutamas ja yhtäkki tunnen, et midagi on valesti. Katsun pulssi - k6ik korras. Vaatan jopetaskusse - pole muud kui kilekotid koerasita jaoks. Vaatan taevasse ja vaatan maha - no ei ole midagi, noh!. Enne kui möödakäijalt kysima j6usin minna, sain ise aru, milles probleem. Permanentselt k6hu ymber olev ujumisr6ngas oli koju ununenud.

Pildikesi koolip6lvest.

Tartu Ylikool, arstiteaduskond, 1. kursus, anatoomia loeng.
Meeslektor, kelle nime ma kahjuks ei mäleta: "Meesisendite elu on suhteliselt lihtne ja vähekomplitseeritud naisisendite omaga v6rreldes. Nimelt on meeste jaoks tähtis leida naine, kelle järel joosta. Naiste ylesanne seevastu on panna mees enda järele jooksma nii, et too ei saa ise arugi, et on sinna PANDUD."
Järgnes minu meelest ajalooline tagasivaade sidruniviilu kasutamisest rasestumisvastase vahendina v6i taolist.


See postitus oli nyyd veel jätkuks minu doktroriväitekirjale, mis on blogosfääris p6nevaid ja asjalikke edasiarendusi leidnud. Mulle väga meeldis Elsa oma.

Ma ei teagi, kas naised teevad vastu tahtmist rohkem asju - selle yle ma veel juurdlen. Igatahes tundub, et anatoomi teooria kohaselt kuulub meeste tahtmise ootamine/jälgimine/valvamine selle p6hirolli hulka, mille emake loodus on teistele emastele määranud.

kolmapäev, 27. veebruar 2008

Kehv kuuseis.

Tegelt on mul lihtsalt väga kurb ja paha tuju juba tykk aega. Miks? Ma v6iks teile muidu öelda, aga Wittgensteini (äraütlemata andekas mees) hoiatus m6lgub meeles:
"Wovon man nicht sprechen kann, darüber muss man schweigen." (Millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida.) No, see ei oleks yldse l6bus jutt, noh.
Ma usun, et läheb yle varsti...


Samas, kergemate meeleolulanguste puhul soovitan soojalt viimast "Ärapanijat" ja see lõik Savisaarest, Andres Raidist ja Kalev TV telefoniliinidest. Vaatasin ja m6tlesin - no ei ole võimalik!!! Aga on. Paremat huumorit pole tykk aega näinud. Tallinlased näevad sihukest pulli vist iga päev ja täitsa tasuta...

Linger on Pale blue eyes

Kaderilt saadud nakkus.

Väitekiri, mille eest ma sain doktorikraadi:

Kui ma olin 18-aastane, siis 6petas mulle yks minust 12 aastat vanem saksa mees järgmise t6etera: "Mehed ei tee mitte kunagi seda, mida nad ei taha teha." See lause pysib mul meeles surmatunnini ja on mulle ka omamoodi käitumisjuhiseks, sest kogu järgnev elu on ainult t6estanud selle väite paikapidavust igas olukorras ja igas situatsioonis. Tookordne keiss oli tegelikult pealtnäha tyhine - no umbes sihuke, et me hakkasime koos kuhugi minema ja mina kysisin: "Kas sa yldse tahad sinna minna?". Tegelt on aga kogu meesterahva olemus selle lausega lahti seletatud.
Niisiis, naised, kes te istute v6ib-olla kodudes ja ootate m6nda telefonik6net v6i taolist.
Kui mees teile ei helista, siis mitte sellepärast, et tal oleks palju tööd. Ega ka mitte sellepärast, et tal oleks kodus kuri naine. Ega ka mitte sellepärast, et ta kardaks mingi alaväärsuskompleksi ajendil ennast lolliks teha. Ega mitte sellepärast, et tal kukkus mobiiltelefon peldikupotti v6i känguru pani akulaadija nahka. Ega mitte sellepärast et ta viibib k6rge palavikuga 2 nädalat haiglaravil, mille käigus kustub mingil mystilisel p6hjusel teie telefoninumber tema andmebaasidest (viimane situatsioon on otse elust - mina näiteks ei jäänud uskuma ;-)). Ta ei helista teile lihtsalt sellepärast, et ta ei taha seda teha. Lihtne. Äärmisel juhul on veel variant, et talle lihtsalt ei tule meeldegi, aga no see oleks ju veel hullem, eksole.
Muideks, minul pole selliste juhtumite puhul kyll pähe tulnud kedagi muud peale iseenda syydistada. Kurvaks muidugi teeb vahel, aga mis siis - kus see kirjas on, et elu peab lust ja pillerkaar olema. Nutmine aitab kusjuures. Yleliigset vett kehast väljutada näiteks ja silmavärvi laiali ajada kah. Lisaks tekib siis selline m6nus hale tunne, et minusugune lilleke, selles suures pasameres.... Tasub proovimist!
Ma ise kasutan kyll yhte teist nippi. Nimelt keskendun siis nendele meestele, kes tahavad asju teha. Ma muidugi olen yleyldse maru paindlik. Nii otseses kui kaudses m6ttes.
K6ige n6medam, mis te teha saate, on see, kui ise helistama kukute.

Issake, Kambja-reisini on veel tervelt 4 nädalat... Tahaks juba oma ajudele restarti!

Muideks, ma loobusin vanas eas - nii umebs nädal aega tagasi - igasugusest meigist (kohe pärast seda, kui Steffik mu tutika silmapliiatsi pooleks näris - kuigi mitte sellepärast). No esiteks, ma näen niigi hea välja ja teiseks - mis kasu sellest heast välimusest on. Teatud patsiendid (enamasti purjus) jäävad lihtsalt liiga kauaks minu kabinetti töllerdama, muud ei midagi. Nyyd on elu nagu hernel - nuta, maga ja käi dushi all niipalju kui tahad, ikka on kogu aeg inimese nägu peas. Mulle meeldib. K6nealune ei puuduta loomulikult seda, kui ma kavatsen kusagile välja minna (nagu ma kavatsengi) - tahaks ikka loota, et saatus 6nnistab selliste kaaslastega, kes kohe esimese tunni aja jooksul nutma ei aja ega 6lut näkku ei loobi ;-)

Kuna ma eesti keele tunnis 6ppisin, et eeskujuliku kirjandi l6pps6nas on soovitav sissejuhatuse juurde tagasi pöörduda, siis on mul selle sakslase kohta veel öelda 2 asja:
1) tegemist oli minu esimese suure armastusega (6nnetu l6puga loomulikult)
2) Kaderi kommentaar pärast nende esmakohtumist: " Issand jumal, milline materjali raiskamine! Selle asemel oleks ju 2 normaalset meest saanud..."
Rohkem pole mul tema kohta midagi öelda.

teisipäev, 26. veebruar 2008

Irina - Hiljaisuus

Parim soomekeelne laul, mida ma tean. Lauljal on kyll sama pealkiri, kui minu emal, aga mind juba ära ei peta!

esmaspäev, 25. veebruar 2008

Yleislääkärin dream.

On olemas naisi, kellest kirjutatakse, ja naisi, kes peavad endast ise kirjutama. 6nneks sobib variant B suurepäraselt kokku minu elu motoga, muidu tuleks vist suurem osa oma elust sisustada peldikus nutmisega.
Tegelt, ma ise ka naeran tihtipeale, kui oma vanu postitusi loen - noh, nagu keegi v66ras oleks kriband - päris meeleolukas.
Samas, teinekord ma väsin ära. Ja tahaks kah, et vahetevahel keegi teine midagi minu eest teeks. Otsustaks näiteks asju. Kasv6i selliseid pisikesi - et mida selga panna, v6i mida syya, v6i millist muusikat kuulata. V6i teeks näiteks nalja, nii et siis, kui vahest on paha v6i kurb tuju, tuleks naer peale hoopis. V6i juhiks siis autot, kui ma olen nii väsinud, et pean ennast terve tee näpistama, et mitte rooli magama jääda.
Otsustusv6ime on yleyldse yks nendest asjadest, mida elu on 6petanud mind hindama. Nimelt oli siis aasta 2001 ja Amsterdam City. No kes on käinud, see teab, et söögikohtadest nagu puudust ei tohiks olla. Okei, seal peale söögikohtade suurt muud ei olegi, eksole. Minul 6nnestus vaese arstitudengina seal 2 tundi (KAKS TUNDI) näljasena toidul6hna sees ringi jalutada, kuna kaasasolev rahakotiga tyyp ei suutnud otsustada MISSUGUSESSE restosse minna. Yks koht oli liiga kallis ja teises olid liiga väikesed portsud. Ega me olekski sinna tuiama jäänud, kui mina poleks l6puks yhte itaalia kohta lukku löönud. Pärast sain ma muideks sita valiku eest peatäie s6imata, aga see ei puutugi niiväga asjasse - anname vaesele jänkile andeks (Detroit Man In Amsterdam, ilma vihmavarjuta pealegi).
Minu enda kohta olen kuulnud med6dede suust järgmist kommentaari: "Pettariga on hea koos valves olla - sest tema otsustab alati midagi ära. No yksk6ik, kas tema otsus on 6ige v6i vale, aga vähemalt midagi saab tehtud."

Ja siis mulle meeldib veel s6pradega rääkida ka. Sellest, mis ma tegelikult m6tlen. Ja olla see, kes ma tegelikult olen. Ja see, kellele ma sellisena ei meeldi, pole minu seltskonda lihtsalt väärt.

reede, 22. veebruar 2008

IT-naine

Viimasel ajal mingi pidev ebaõnn seoses arvutisüsteemidega. Täna hommikul lauaarvuti klaviatuur lihtsalt heast peast keeldus minu heaks tööd tegemast, sestap olen nyyd permanentselt läpaka taha lükatud. Samas, kui nüüd meenutada, siis eile veel, ei suutnud ma läpakaga internetti siseneda.
A selle lauaarvuti klaviatuuriga on jah imelik lugu - et miks siis heast peast tuksi läks? Tea, kas siin võiks mingit rolli mängida faktor, et ma kallasin äsja sinna peale 300 ml sooja piimaga kohvi? Steff oli üsna üllatunud, sest osa läks klaverist mööda tema tagusmendi peale.

neljapäev, 21. veebruar 2008

Äraneetud film.

Mul saaks bloog täis, kui ma hakkaks kirja panema, mismoodi ma olen 2 päeva MSN ja Pyha Waimu (PW) abiga üritanud endale filmi "Klass" tirida. Alates sellest, et lauaarvutis on mul köh-köh tarkvara, mis ei kõlba ja sellest, et läptop ei leidnud wirelessi üles (2 päeva otsisime) ja siis olid läptopi voolukasutamise seadistused valed jne. jne. jne.
Viimane uudis on see, et 51% on nyyd läpakasse tiritud. Saame näha, mis üllatuse Vanajumal järgmiseks on välja mõelnud. Mida paganat selles filmis siis on, mida ma ei tohi näha???
Igastahes on minu IT-muskel praegu kõva treeningu läbi teinud. Aitüma Tarkmehele MSN-is!