reede, 17. veebruar 2006

mida saab 1400 euro eest

550 purki mustikasiidrit
või
rannamökki nädalaks
või
Eesti Riigi Linnugripiennetusprogrammi

teisipäev, 31. jaanuar 2006

Olukorrast riigis

Nakkusohtlikud patsiendid pääsesid ringlusse mullu oktoobris, haiglasse viidi selle pärast kümmekond inimest.
27. september 2005 – perearst sai kesklaborist info kahe alanud ja kahe algava haigusjuhtumi kohta, mis puudutasid võimalikku haigestumist ylinakavasse kroonitaudi.
29. september 2005 – perearst alustas kõikide patsientide lauskontrolli, samal päeval sai kiirabi korralduse eemaldada käibelt kõik ettejuhtuvad inimesed ja saata need perearstikeskusse.
September ja oktoober 2005 – anti välja vähemalt 10 tervisetõendit inimestele, kes tegelikult olid yliohtliku nakkuse kandjad
26. oktoober 2005 – Haigekassa moodustas komisjoni probleemiga tegelemiseks,
12. jaanuar 2006 – Tervisekaitsetalituse visiit perearstikeskusesse, selgub, et defektseid patsiente on kokku 30 000.
26. jaanuar 2006 – Haigekassa juatuse esimees Hannes Danilov sai teada nakkusohust.
23.–27. jaanuar 2006 – patsiente teavitati haigusest.
Veel on kätte saamata ja ravimata 5779 inimest. Kuigi tervishoiusektor töötab pärast seda topeltkoormusel, on 2 miljonit inimest praegu veel kontrollimata.

Kui suur oli inimeste ring, kes otsustas oktoobris, et Haigekassa püüab vigased inimesed vaikselt kõrvaldada?

Mitte kunagi ei ole otsustatud, et Haigekassa püüab midagi vaikselt teha. Juhatus otsustas üksmeelselt need inimesed kõrvaldada.

tiistai 31.01.2006

Enamik valediagnoose tuleb sellest, et inimesed arsti vastuvõtul liiga palju räägivad. Kuna yldiselt on rusikareegel, et mida rohkem kaebusi, seda tervem inimene (surijad tavaliselt üsna kuss), siis võib teinekord katastroofiliste tagajärgedeni viia selline erand, kus päriselt haigeks juhtub jääma mõni erakordselt jutukas tädi.
Seega soovitused inimestele, kes peaksid sattuma välismaalasest arsti vastuvõtule:
1. Sisusta oma paaritunnine ooteaeg mõistlikult - selle asemel et õe käest iga 5 minuti tagant uurimas käia kaua ootama peab, yrita endaga aru pidades selgusele jõuda, missugune kaebus on kõige olulisem ja keskendu sellele.
2. Ylemäärane jutukus on ka diagnoos, aga ei pruugi alati ainus viga olla. Seega kui arst on yhe haiguse leidnud, võib ta edasistest otsingutest loobuda.


NÄITEKS, kuidas öelda arstile seda, et on palavik.

NII PEAKS : "Mul on palavik"

NII EI TOHIKS: "Viimasel ajal öösiti ärkan aeg-ajalt yles ja siis on selline õhupuudustunne, et nagu poob ja kohe-kohe lämbun, samal ajal lähen yleni higiseks ja kohe särk on märg ja syda ka klopib, jube vastik. Kurgus selline imelik tunne, ma mõtlesin et äkki mul allergiline astma , sest minu sõbrannal oli sama moodi ja minu lastel ka on allergia.
Aeg ajalt on väike palavik ka."


Lõpetuseks siiski: rääkimine hõbe, vaikimine surm.