pean alustama sellest, kuidas ma olin Venezueelas ja yritasin supermarketist liha osta. Teate ju kyll seda systeemi - vajutad nuppu, paberil trykitud number tuleb valja - mispeale v6tad kuulekalt positsiooni jarjekorras, ja ootad kuni viisakas koolitatud teeninav peronal sinuga sidet v6tab.
Esimene asi, mis kahtlust tekitas, oli jarjekorranumber 197, nahes et ekraanil vilkus 38.
Egas miskit, juhtub ka k6ige paremates yhiskondades-arvutisysteem petab. Oota rahulikult, kyll sind varsti teenindatakse.
Ootasin.
Ootasin.
(Ebaratsionaalne ringisebimine kysides: ""Millal?" "Kus?" "Mis kell?" "Ma olen lapsega!" "Ma olen Tallinnast ja maksan!")
Otasin ikka.
Lahenemine letile. Pilk juba haarab igast sinke ja juuste, mis nad sulle myyvad. Silm naeb, hammas ka juba hakkaks peale, aga jarjekord on pikk.
Ootasin jalle.
No nyyd ma olen juba pea-aegu jargmine, kohe-kohe saan oma singiviilaka katte...
Ikka ootad. Aga enem ei oota ka - juba loodad!
Lootsin.
Ikka lootsin!
Ja kui ma olen selle k6ik labi teinud, siis ma naen MIS nad seal teevad, ja MIKS niikaua aega v6ttis.
(tahate teada, v6i mitte, aga ma ikkagi ytlen)
S6na otseses m6ttes keerutasid oma perseid seal. Meesoost t66lised, kes pold geid ega midagi, otsustasid, et t66l laheb aeg libedamalt, kui vorsti viilutades lemmikmeloodiat ymisedes ja puusi h66ritades, kulgeb ebameeldiv t66paev kiiremini!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar