Alfavärk.

L. ja E. jälle Londonis. Ostavad hunniku takeaway sushit ja hakkavad otsima kohta, kuhu maha istuda ja roal heamaitsta lasta.
L: "Kas siin (*) lähedal m6nda parki pole?"
E: "Tegelikult on kyll, lähme sinna. " Keerab ringi ja hakkab enesekindlalt kuhugi sammuma. Liina sibab kaasa.


Poole tunni pärast:
L: "Kuule, kas sa ikka tegelikult mäletad, kus see park asub?"
E: "Sealpool - otse edasi."


Poole tunni pärast:
L: "Oled sa ikka kindel, et sa tead, kuhu minna?"
E: "Noh, ega ma siin piirkonnas just väga tihti käinud ei ole..."

Liina hakkab naerma.
"Nojah, sind tundes ma kahtlustasin seda kohe... Sa oled maailma k6ige viletsam orienteeruja, keda ma tean."
E (enesekindlalt): "Olen jah, aga vähemalt ma ytlen alati: "Hei, joonduge k6ik minu järgi, ma tean kuhu minna!""

L6pp hea, k6ik hea.
Kuna ma olin antud piirkonnas korra elus varem viibinud, märkasin ma yhel ristmikul taamal k6rguvaid puulatvu, ning soovitasin suuna sinnapoole v6tta. Leidsimegi pargi yles. Pärast oli E-l hea kiita: "Noh, ma ju ytlesin, et ma tean kus see park on!"

(*) tegevus toimus Warren Streeti metroojaama vahetus läheduses