Mitte et ma ennast just tuviks olekus kahtlustaks, aga peale seda, kui olin pea 24 tundi erinevates lennujaamades/lennukites kykitanud ja öösel kell 01.30 suure 6nne ja veel suurema rahakuluga Tamperre j6udnud, hakkasin m6tlema, et mis paganama värk selle United Kingdomiga on, et ta ei taha mind sealt kuidagi ära lasta? Nimelt meenus, et 3 aastat tagasi oli vastav jama, kus ma ÄÄREPEALT oleks lennukist maha jäänud (kuritegeliku Londoni taksojuhi t6ttu). Noh, seekord siis saingi sellega hakkama, et ei pääsenud Ryanairi lennule. Nagu ma vähe oleks reisinud - Aafrikast Aasiani, aga sihukest jama mitte kusagil mujal... Okei, Travelini ja India kogemus välja arvatud, aga see oli hoopis teistlaadi juhtum.
Noh, igatahes järgmine lend on broneeritud (juuli l6puks), tea, kas yldse julgebki minna... kui sealt nii raske on tulema saada.

2 kommentaari:
Ma tahaks ka Inglismaale. Ainus koht Lääne-Euroopas, kus sa tunned, et sa ei ole Saksamaal. Hiljemalt siis, kui sa oled valele poole vaatamise pärast auto ette astunud. Ainus asi, mis mulle seal ei meeldi - kõik käivad suurte labidatega rahakoti kallal
Jah, ma olen ka seekord Inglismaast vasikavaimustuses, sest mul oli au kylastada väikelinna - Londoni mentaliteet mulle ei meeldi (nagu ka Pariisi oma mitte). Colchesteri seevastu ma oleks hea meelega pikemalt jäänud - isegi hoolimata kroonilisest transpordiprobleemist (ega ikka ei lähe naljalt rentima autot, millel on rool valel pool).
Postita kommentaar