On kaks asja, ilma milleta ykski korralik jänkide film/seriaal kuidagi läbi ei saa ja mis mulle kohutavalt närvidele käivad.
1) asystoolias patsiendi paugutamine elektriga - ílmtingimata vähemalt 3 korda järjest (s6na defibrillaator ju ytleb iseenesest, et selleks, et saaks midagi de-, peaks k6igepealt olema fibrillatsioon). Keegi ei maini isegi mokaotsast sihukest s6na nagu adrenaliin (mida ei pea just ilmtingimata sydamesse systima - nigu "Pulp Fictionis").
2) uppuja elustamine suust suhu hingamise ja kaudse sydamemassaazhiga, mispeale toolle suust purskab välja veejuga, ta hakkab köhima ning ärkab ellu nagu midagi poleks juhtunud.
Kahetsusväärsel kombel olen ma elustanud nii asystoolias patsiente kui uppunuid - no ei ole nii, kohe mitte ei ole nii. Ma saaks aru, et yks kord filmitegijad eksivad, aga no iga jummala muuvi, mis tehakse, peab sihukest totrust sisaldama. Ja eestlased peavad kah muidugi k6ik ameeriklaste järgi ahvima - "Kelgukoertes" oli samasugune stseen.
Hiljem lisatud: samasugune ulmerubriik on veel see, kuidas meesterahvad kogu aeg julgelt ja enesekindlalt kysivad: "Would you like to go out with me?" Huvitav, kas keegi on t6epoolest kunagi sellist isendit näinud?
9 kommentaari:
Ja siis veel kassid (multi)filmides köhivad karvapalle alati.
Ma olen mitukümmend aastat erinevaid kasse pidanud, aga mingeid palle nad küll ei köhi, ainult oksendavad mingeid julkasid, millest hiljem ei tea, kust otsast tuli...
Ja sünnitus (mitte kasside oma) algab ALATI hirmsa veeplartsuga uutele kingakestele.
Mhmh. Ja paar päeva syndinud laps näeb tihtipeale välja ca. 3-kuusena - ilmselt rezhissöör helistab enne v6ttepäeva paaniliselt k6ik oma tuttavad läbi: "Kuulge, teil seal oli vist kodus mingi titt, äkki saate laenata? Vastsyndinu v6i aastane, mis seal vahet..."
Mul on küll üks tuttav, kes vanasti olengutel küsitles kogu naiste seltskonna üksteise järel läbi stiilis "kas ma sinu käest täna saaksin?" Kui ma õigesti mäletan, siis alati keegi nõustus
Nojust, SEDA on nad muidugi kanged kysima - ma v6in sulle hoobilt kymneid nimesid loetleda. Interneti kaudu keegi naljalt muid naistutvusi ei otsi, kui "saame kokku teeme keppi." A ma m6tlen just nimelt seda filmiversiooni: "Would you like to go out with me - like a date?", naiste kysitlemise puhul see v6iks l6ppeda tunduvalt suurema n6ustujate protsendiga, kui sinu versioon e. teisis6nu: k6ige otsem tee ei ole enamasti k6ige 6igem tee.
Vastsündinute puhul ma saan isegi aru, et võetakse veidi vanemaid, no mitte just aastasi, aga siiski. Seal juba igasugu riskid välistavad elusolendi, kes just üsast välja on vupsanud, ma arvan.
Sünnitamise juures jah, võiks olla natukenegi tõetruum, omaenda lapse puhul mäletan küll, et esimesed märgid lähenevast sünnitegevusest ilmnesid juba nädal varem ja vesi ei tulnudki "ise lahti", nii et see kohe valust röökima hakkamine on küll suur liialdus... küllap kõik sünnitanud muigavad selle üle.
Aga mis elustamisvõtetesse puutub, siis pole mul neist halli aimugi. Kuidas need üldjuhul välja näevad? On miskit standardit üldse? Ja kas seda annaks ka nii väikese ajaperioodi sees ära näidata nagu seriaalides tehakse?
Üks eriti efektne võte on veel suurt hoogu võttes rusika või küünarnukiga südame peale virutamine, et see tööle hakkaks. Praktikas ka töötab? Et kui peaks avanema võimalus katsetada, kas siis tasuks ette võtta?
No elustamise juures on põhiline asi intubeerimine - plastmasstoru suu kaudu hingetorru - ma tahaks näha, kuidas m6ni uppunu ilma selleta ära elustatakse.
A see selleks, räägime siis sydameseiskusest - neid on nimelt 3 eri liiki, ja ainult 1 juhul - sirge joon e. asystoolia, v6ib yritada seda rusikaga pauku. NB! ainult YHE (yhe) korra. Minul iseenesest korra on see v6te 6nnestunud, aga siis ma seisin haiglas patsiendi k6rval, kes oli monitori kyljes.
Kui on sirge joon, siis pole elektri andmisest miskit kasu - tuleks hoopis adrenaliini manustada - sellega läheb vahest ilusti käima, aga nojah - pole efektne eksole.
Elektrit saab anda ainult fibrilleerivale sydamele, aga see näeb motitoril teistsugune välja kui sirge joon :)
Praktikas näeb enamasti välja asi selline, et tavainimesel ju masinaid pole, ega nagunii näe, mis sydameseiskuse vormiga tegemist on. Kui sinu silme all lusika nurka viskab, siis YKS k6va pauk rusikaga rinnaku pihta ei tee ilmselt halba. K6ik sõltub asjaoludest jne. Mingit m6tet pole taguma minna laipa, mis on teadmata ajayhiku kuskil vedelenud. Traumapatsienti ma ka taguma ei läheks - nende puhul nagunii elustamine on yldiselt lootusetu tegevus.
Antagu mulle andeks, aga vastsündinud on ju kõike muud kui ilusad - tühja pilguga, krimpsus, punased ja meenutavad on lõdva olukuga suurt vakla. Hellahingeline vaataja võib ju ehmatada, kui plärtsatusega, mis pealegi rikkus ära uued kingad, alanud ja ülemõistuse valu ja suure kisa saatel kulgenud sünnituse produkt on mingi eemaletõukava välimusega asi, ning loobub igaveseks mõttest last saada. Aga kolmekuusetel on juba mingigi nägu ja sära silmis. Hea ja armas vaadata.
Pole sind ammu näinud, tervitused:)
Jah, ma kardan, et naisterahvast, kellel on beebipalavik keres, nii lihtsalt ära ei hirmuta, aga m6ne mehepoja v6ib vastsyndinu nägemine t6epoolest tykiks ajaks teov6imetuks ehmatada :)
Noh, loodame et seda nägemise asja 6nnestub suve jooksul parandada... Tervitused igatahes!
Yks naljakas situatsioon tuli ka pärikselust meelde, kui me kahe suure ja tugeva inimese j6uga vedasime patsiendi 6laliigast paika, olles ta enne valuvaigistite ja relaksantidega tymaks teinud. 6laliiges oli kangekaelne (nagu tavaliselt ikka), ega kavatsenudki paika minna. "Oeh, päriselus polegi nagu filmis..." ohkas patsient. "Seal korra t6mmatakse, ja lupsti - ongi paigas."
Postita kommentaar