Hoolimata pea 33-aastasest kooselukogemusest, paneb mind ikka veel aeg-ajalt imestama, kui loll ja lihtsameelne ma olen. Arvan, et süüdi on Ameerika filmitööstus ja Charlotte Brontë.
hiljem lisatud: m6tlen parasjagu, kas ei peaks neid mitte kohtusse kaebama - filmitööstust, mitte Charlottet (rahu tema põrmule). "Väärastunud ootused iseenda ja teiste suhtes" - kõlab nagu paarimilline kahjun6ue.

12 kommentaari:
Teeme klubi...
jah, me v6iks sinuga lausa mitu klubi teha - hoidistajate talvepäevad ja dzhinnis6prade kännuklubi näiteks :)
Hoidistajate talvepäevad...
Siis peaks midagi teemakohast ette võtma. Näiteks käärimaläinud mooside "rikastamine" täiendava kääritamise ja läbi torude ajamise teel.
/ oh neid äädikakärbeste horde, peaks tekitama täiesti suvise tunde (vrd. sääsed)
/ eksole, jälle täiesti offtopic kommentaar
Läbi torude pole viitsinud ajada, aga õlleankrus siider vaikselt tiksub... Peaks hoidise mõõdu välja andma küll... Ja ankrus kääritamise pluss on kärbeste puudumine...
jah, ma peaks oma moosid sooja kätte t6stma - seisavad juba tykk aega kasutult kylmkapis - ei idane, ega mädane. a peedisalaati läheb kyll kilode kaupa.
aga jah, see out of topic värk - mina räägin siin purunenud illusioonidest, aga nemad ei m6tle muust kui viinast :))))
tegelt räägin ma muidugi ka veel haridusest ja kultuurist.
ja vihmametsadest
Sääraste hoidiste ainus viga on see, et kuigi kaua nad ei "hoidu". Pool läheb juba ümbervillimise ajal kaotsi ja ega see teine pool ka kevadet näe...
niisiis, talvepäevad on ainus m6eldav variant - suusavaba viinapuhkus :)
saaks ma ka aru millest jutt..
pahast tujust ja kodupeedist
Postita kommentaar