Ma olin väike pägalik, kui vanavanemad t6id Ameerikamaalt maki ja nii ma seda pala järjekindlalt kasseti pealt väntasin. Pilti 6nneks tol ajal näha pold v6imalik - jummal tänatud. Lugu ise ruulib senini. Nyyd ma saan isegi sõnadest aru ja puha.
skip to main |
skip to sidebar
Lurjus lapsest saati.
Teave minu kohta
Kirjaoskuse on omandanud:
Blogiarhiiv
-
▼
2009
(282)
-
▼
juuni
(25)
- Asitõend.
- Kerge eine saksa moodi.
- Leffe Blond ja Blondiin Luxembourghis
- Minu esimene triibuline.
- Räägitakse...
- Kust leida isane?
- Proosit!
- Michael Jackson -You Are Not Alone
- Modern Talking - Lady Lai
- Meditsiiniuudised.
- Kas linnu või sea oma?
- Kus mina olin.
- Mul tekkis unistus - lõpuks ometi.
- Homset oodates.
- Die Ärzte featuring Lara Croft - Männer sind Schweine
- Hüpoteetiline küsimus.
- Cliff Richard - We Don't Talk Anymore
- Yleislääkäri unenägu.
- Ahsoo, autoga panin kah vahepeal jälle matsu. Tagu...
- Some People
- Miski on valesti ja midagi on lahti. V6i siis pige...
- ***I Just Died in your Arms - Cutting Crew***
- Yleislääkäri ja mees paadis, koerast rääkimata.
- Tüütud abimehed.
- Ise kysin, aga ise ei vasta.
-
▼
juuni
(25)
3 kommentaari:
Jesuiitide tarkusetera inimese esimese seitsme eluaasta kohta kehtib ilmselt ka muusikaeelistuste kujunemises - mina kasvasin suure venna kõrval, kes kuulas Helloweeni, Jesi, Manowari jms. Ilusa kõlava häälega lauljad ja hingelised lood jätavad mu külmaks :D
Täpsustuseks: kaheksakümnendate keskel, mil Manowar ja Helloween mässama hakkasid, olin ma küll tunduvalt vanem kui seitse, aga noh, mõte jääb samaks :)
jajah, meil aint 2 kassetti oli - teise peal laulis see itaalia paarike "felicita...", mis oli ka k6va s6na, sealt ka minu lääge maitse. siiski pole see takistuseks kuulamaks pensionieelses eas trance ja hardcore.
Postita kommentaar