Adrenaliinilaks.

Tunnen ennast praegu erakordselt tähtsa ja tublina, kuna m6ne tunni eest sai jälle üks inimene ära elustatud. Ametilt kah muideks Yleislääkäri, ainult et pensionil ja dementne. Tegemist oli minu sellise karjääri edukaima st. kiireima reanimatsiooniga - alla 5 minuti. Patsiendi ajud jäid täpselt sellesse seisukorda, nagu nad olid enne sydameseiskust. Tegelt, ma v6iks isegi öelda, et see oli ainus selline elustamine minu praktikas, mis nägi välja selline, nagu tavainimesed on harjunud filmidest nägema - patsient ärkab m6ne aja pärast yles ja ajab sama jura edasi kui enne...isegi defibrillaatoriga sai paugutatud (kuigi sellest sai asystoolia, mis läks käima adrenaliiniga). Tavaelus on ikka asjad pisut teistsugused - elustamine on enamasti tulutu ja kui syda saadaksegi käima, on ajud nagunii lännu. Pole paremat v6rdlust kui see, et elustamine pisikeses maakonnahaiglas on alati nagu välk peldikus. K6ik on paanikas, käed värisevad, keegi ei tea täpselt mida teha.
Mis tea arvate, mis olid patsiendi esimesed s6nad, kui ma teda tagasituleku puhul 6nnitlesin ja seletasin, mis meie vahepeal tegime, kui tema ära käis? "Höpö-höpö" ;-) P6hiline muidugi see, et vend viskas lusika nurka täesti ootamatult ilma igasuguse hoiatuseta ning vanajumal oli suuremeelses tujus, et see ei juhtunud paar tundi varem tema oma kodus.
A tunne on jah v6imas. K6ik need hormoonid mis vahepeal keres lainetasid jne. Kaif. Tekivad juba sellised jaburad m6ttedki, et viimati polegi päris ilmaasjata nii kaua koolis käidud. No ma ei oska seda head tunnet siia kirja panna. Yle pika aja tunnen ennast tööl fantastilisemalt kui mistahes kuurordis.
Aga jah, see raukolakas, mis intubatsiooni ajal inimesele kurku lykatakse - no see tundus käes kuidagi kange ja kohmakas, kuigi ma arvasin, et intubatsioonioskusega on nagu autojuhtimisega - kui korra sisse harjutatud, siis enam naljalt ei unune. Peab ikka ennast varsti kusagile opiblokki tööle sokutama, enne kui täielik degradatsioon toimub.
Aga neile, kes arvavad, et ainult aeglus kaunistab inimest: ma loodan, et te ei vaja kunagi elustamist.