Ülemöödunud nädalavahetusel sai pidutsetud Saksamaal Wuppertalis, kus üks eesti päritolu neiu ja saksa päritolu noormees tähistasid oma 30-sünnipäeva suurejoonelise peoga. Ääretult meeleolukast nädalalõpust on mind senini blogimast hoidnud oma sõbra Mitsubishi äkilise haigestumisega seotud mured. Aga täna leidsin tol päeval seljas olnud kostüümi taskust pabersalvrätiku, kuhu oli purjus Liina varesejalgadega üles tähendatud järgmine tarkusetera: " Parem saksa mees katusel, kui soome mees taskus".
Kommentaarid oleks ilmselt liigsed.
Endale meenub läbi udu, kuidas mingil hetkel üritasin luua oma parteid ja värvata esimesi liikmeid. Partei missioon oleks olnud Eesti liikluskultuuri parandamine ja selleks oleks vaid pidanud leidma piisava hulga vabatahtlikke eeskujulikke liiklejaid, kes oleksid oma auto tagaaknale kinnitanud loosungi "Ainult vaestel on kiire." Tegelt ma arvan isegi kaine peaga, et see oleks ainus meede, mis võiks natukenegi edu tuua, sest hirm surma ees ei ole ometi sama suur kui hirma vaesuse ees. Või siis pigem hirm selle ees, et sind vaeseks peetakse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar