Haa.

Paisatb et minust on Yleislääkäri ehk siis yldarsti asemel endalegi tahtmatult saamas spetsialist. Eriala nimi on: hambaarsti protseduuri järgse nahaaluse 6hkemfüseemi asjatundja.
Pull on selles, et kogu maailmas on selliseid juhtumeid raporteeritud alla 10, aga minu elus on see juba teine keiss. Vaata ja imesta. Enamik arste muideks, ei tunne seda haigust ära, vaid seda peetakse allergiliseks reaktsiooniks tuimestusainele (mida ei saa neile ka jummala eest pahaks panna, sest vähesed on sihukese asja olemasolust yldse kuulnud - mina ka ei olnud, enne kui tuli esimene patsient).

Noorus on hukas. *

Paistab et pealetulev arstide p6lvkond** on sama abitud nagu nende patsiendid, kes ei julge isegi peavalu puhul Ibukat v6tta, enne kui on vähemalt viie juhtiva tervishoiuspetsialistiga konsulteerinud. Nad uurivad ja testivad patsienti tund aega ja kirjutavad mulle kilomeetripikkuse saatekirja koos täieliku anmneesi ja staatusega, aga ei oska k6ige lihtsamatki järeldust nähtu/kuuldu p6hjal teha.
Umbes nii, et keegi annab teile pudelitäie veini ja kysib, et mis asi see on? Teie maitsete ja räägite pika jutu, et tegemist on punase väheviskoosse alkoholi sisaldava vedelikuga, mis on villitud rohelisse puust korgiga suletud pudelisse. A kui kysida, et mis on selle asja nimi ja mida sellega peale hakata, siis on vastuseks "kök-mök" ja "kysime vanema kolleegi käest". No hea kyll, tore on kui kysivad, aga hullem kui ilma eelnevalt konsultatsioonita patsiendile saatekirja näppu topivad ja haigla uksest sisse veeretavad - isegi kui patsient ise tunneb ennast nii hästi, et tahaks koju minna.
Urrr.***
Eino, ma saan aru, et patsiendis6bralikkus, minimaalne risk jne., aga kui vanemad kolleegid k6ik juba mähe pyksis dementsete vanurite hooldekodudes ringi möllavad, kes siis inimesi ravima hakkab?


* oli hukas juba siis, kui mina veel noor olin
** mina sain ike n6uka-aegse koolituse, kus vanema kolleegi häirimise eest s6imati alati nägu täis v6i m6nitati niisama. ei old tore, aga tänu sellel kujunes välja oskus iseseisvalt otsuseid vastu v6tta.
*** tegelt ma vist hoopis olen kuri sellepärast, et va sydame-veresoonkonnahaigete rehabilitatsiooniryhm v6imleb täna jälle 6htuses vahetuses ja saali aknad on selle hoovi poole, kus saab käia suitsu tegemas.

Liigse joomise tulemusena on akna taga sellised mehed.

Saatanat õnnestus fotografeerida härra TV-l.

Säästuaja nipid vol. jumalteabmitmes.

Jõulud ähvardavad. Kuidas valmistada lumehelbeid, millega sobib nt. tuba, kuuske ja soengut kaunistada.
Võta tükike tavalist märkmepaberit, pane see püksitaskusse. Pese pükse masinas 40 kraadi juures ja tsentrifuugi, riputa kuivama. Järgmisel päeval pükse raputades eraldub nendest piisavas koguses erineva suurusega lumeräitsakaid.
Suuremate helveste valmistamiseks läheb vaja:
1 taks
1 m peldikupaberit
Jäta taks peldikupaberiga paariks tunniks üksi koju. Tagasi tulles on kogu tuba kaunistatud (sobib kiire elutempoga inimestele).

K6ik uus on hästi unustatud vana.

Tegin täna ajaviiteks inimkatse. Olin 5 tundi ilma tubakata. Mitte just yksikul saarel. Päris huvitav tunne tekkis - nagu oleks kliimaks, v6i nii. Ega ma ei tea, äkki ongi, aga yle läks, kui esimese suitsu tegin. Kuuldused sellest, nagu ma kavatseks maha jätta, pole isegi liikvele läinud, ammugi need siis t6ele vastaksid.

Palju arukaid inimesi *

Yldiselt ma ajalehekommentaare eriti ei loe, aga täna on tööl piisavalt igav. Minu daunimeeteri seier kargas mitu korda p6hja, aga parima leiu tahaks teile ka nähtavale panna - nagu kirjanduse 6petaja vahetevahel klassi ees oivikuid teistele eeskujuks t6i. Tegemist pole mitte kommentaari, vaid arutleva kirjandiga - olemas sissejuhatus ja teemaarendus, l6pps6nas pöörutakse kanasti sissejuhatuse juurde tagasi jne. Briljantne.
Jutt käib "Rannam6isa" kanatoodetest.

Margo : vahel harva satun ostma selle märgiga tooteid. valmistooted on seni olnud suht ok, kuid suvisel grillhooajal oli liha kiiresti vaja ning haarasin mingi kanakoiva pakendi. vaatasin ,et suur pakend ja koibi pakis palju. küpsetasin neid tule kohal... ajaliselt ikka piisavalt... krt. pärast oli ikka toores. hiljem sai pooltoored koivad köögis ahju visatud. olid seal ikka piisavalt (selle ajaga oleks pidanud terve kana ära küpsema) kuid välja võttes oli ikka toores kõik. ei saa ma aru, kuidas on see võimalik, et eesti ja leedu kana nii palju erinevad. igajuhul edaspidi katsun seda kaubamärki vältida.

Palju j6udu minu poolt igatahes ja jääme ootama uusi kokandusalaseid näpunäiteid!

**********

*loe siit artiklist ka Karel Ryytli kommentaari päevakajalisel teemal.

Blondiin motopoes.

"Tere, ma sooviksin omale tsiklit osta..."
"Jah, missugused mudelid teid huvitavad - gondliga või ilma?"
"Ah, teate, mul on paat olemas, pole seda gondlit vaja - andke ainult motikas."

High-tech.

Ahsoo jah, unustasin blogimata, et möödunud nädalavahetuses toimus minu motikas6iduoskustes märkimisväärne hype ylespoole, alistatud sai lausa 120 km/h piir. Nimelt avastasin ma yhe olulise juhtimisalase nipi - enda ette tuleb panna istuma m6ni suure s6idukogemusega inimene. Pisikest harjutamist vajab 2 kiivristatud kolba ohutul distantsil hoidmine - eriti kurvides ja pidurdamisel, spetsialistid teavad rääkida, et löökide pehmendamiseks saab kasutada kummiribasid.

Kas tervitada saab?

Harpuunimehed v6iks tervitada minu moblat, autov6tmeid ja spinningut.

Keelekas rubriigist:"ega hobune ei magagi".

Hotelliadministraator eestlasest kliendile:
"Das ist kein Selbstschliessanlage!"
"Selle seadmega ma ei saa ennast maha lasta?"
"Ei, selle seadmega te ei saa ennast täis sittuda."

Vahekokkuvõte.

Täna täitus 20. sõidutund. Esimest korda kogu õppesõiduperioodi jooksul tekkis mul tunne, et mina juhin tsiklit ja mitte vastupidi. Senini üritasin ma kogu aeg võidelda mingi vääramatu loodusjõuga - umbes nagu mustangi taltsutamine Mustamäe ringristmikel, millest üks maainimene nagunii ööd ega mütsi ei jaga.
See ei tähenda loomulikult seda, et ma poleks neid asju kokku keeranud, mida saab süüa - käkid (aga mitte verikäkid).
Noh, kui 20 tundi veel sõita, võib must soodsa tähtede seisu korral isegi asja saada - arvestades seda, et järjekindlalt samasse kohta tilkudes uuristab ka veepiisk kivi sisse augu.

Koolialguse unenägu.

Yle-eelmisel ööl nägin unes, et tahtsin ülikoolis eriala vahetada - arstiteaduse asemel jätkata hoopis semiootika tudeerimist. A siis hakkasin mõtlema, et pagan, ma olen 5 kursust ära lõpetanud - aastake veel ja arstiteaduskond seljatatud, narr pooleli jätta. Minu meelehärm oli siiski nii suur, et poetasin pisarakese - terve aasta tuleb oodata, enne kui semiootikaga saab algust teha...
Üles ärgates oli mu imestus suur - mis paganama arstiteaduskond - mul juba 7 aastat diplom taskus...
**************
Täna õppisin seevastu sõidukoolis, et tsikli külilikeeramine pole mingi probleem, selleks tuleb vaid pisut lenksu keerata ja siis järsult pidurit panna. Hoopis suurem kunsttykk on selle 170-kilose kolaka pystivinnamine - kui seda teha üritasin, läks mul suures ponnestusest süda rütmist välja (viimati sama nali aasta tagasi).
**************
Kui nüüd keegi arvab, et ma seetõttu asja pooleli jätan, siis ta ei tunne mind. Vaata ka allolevat videot.

Monty Python - Always Look on the Bright Side of Life

Ellujäämise kursus.

Sain omal täna külje valgeks. Valus ei old, sest kiirus sisuliselt null, aga häbi ikkagi. Lisaks keerasin kokku veel terve hunniku käkke. Kahtlen sygavalt, kas minust kunagi üldse asja saab.

Masu-tasku.

Oma üllatuseks avastasin täna hommikul lemmikleiva pakendit avades, et pätsikesed on vabrikus pooleks lõikamata jäetud. Oleks võinud siis "tee-ise-komplektile" vähemalt plastmassist noa lisada - soodushinnaga. Või siis toote ümber nimetada terapätsikeseks.